Gupidki lähevad illusioonide õnge
Kõik ei ole alati selline, nagu paistab, ei inimese silmis ega ka mitte kala omis. Nii nagu inimene võib lasta end eksitada optilisest illusioonist, võib seda juhtuda ka gupiga.
Itaalia teadlased annavad teada katseist, mis osutasid, et need väikesed troopikast pärit kalad lasid end piltlikult öeldes õnge tõmmata visuaalse trikiga, mis muutis seinas olevate avauste näivat suurust.
Inimeste vastuvõtlikkust mitmesuguste optiliste illusioonide suhtes teame hästi ka omast kogemusest. Teadusuuringud on juba näidanud, et teisedki primaadid, aga ka kassid, koerad ja hobused lasevad end päris kergesti haneks tõmmata.
Maria Santacà ja ta kolleegid Padova Ülikoolist tegid kõigepealt kindlaks, et kui akvaariumisse panna vahesein ja teha sellesse kaks eri suurusega auku, siis eelistavad gupid läbi ujuda natuke suuremast august. Seda tõenäoliselt põhjusel, et mahuvad sealt mugavamalt läbi.
Seejärel panid teadlased akvaariumisse vaheseina, milles oli kaks ühesuurut auku, kuid üks neist oli ta ümber paigutatud ringide või ringjoone abil ehk ammu tuntud Ebbinghausi või Delboeufi illusiooni kasutades tehtud näivalt kas suuremaks või väiksemaks kui teine — seda inimsilma jaoks.
Katse näitaski, et illusioon toimis ka gupide jaoks.
Huvitav oli aga see, et mõnel puhul paistsid gupid tajuvat illusiooni hoopis vastupidi kui inimesed või teised imetajad. Kui augu näivat suurust oli muudetud selle ümber tõmmatud ringjoone abil ehk oli rakendatud Delboeufi illusiooni, siis tundus, et inimsilma jaoks suuremaks muutunud avaust paistis gupi tajuvat hoopis väiksemaks muutununa, ja vastupidi.
Teadlased oletavad, et siin võib põhjus olla ka selles, et auk ja seda ümbritsev rõngas võivad gupile meenutada näiteks röövkala suud.
Oma uuringust kirjutavad Santacà ja kaasautorid ajakirjas Biology Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik