Kalavõrku kinni jäänud ja kombitsapuntras kalmaar võib kalastajale olla paras peavalu. Harilikule merekilpkonnale või teemantraile võib võrkujäämine aga saatuslikuks saada, kirjutab Science.

Nüüd pakub uus uuring lootust, et saab ka teisiti. Kui kalavõrkude külge kinnitada rohelisi valgusdioode ehk LED-lampe, vähendab see märkimisväärselt muude mereelukate kaaspüüki. Haid ja kalmaarid jäävad terveks, ilma et söögiks püütavate kalade kvaliteet ja kogus kannataks.

Paljud rannakalurid kasutavad püügiks nakkevõrke, mis ripuvad vees nagu ahelatest tarad. Need võivad hulpida vees tundide või päevade kaupa, tegemata vahet, kas sinna takerdub loodetud saak või juhuslikud mereloomad. Viimased heidetakse sageli surmavate vigastustega üle parda.

Kaaspüügi tõttu langeb ka paljude liikide, nagu delfiinide või merekilpkonnade, arvukus. Ühtlasi aeglustab võrku kinni jäänud mereelukatega tegelemine kalurite tööd.

Riikliku ookeani- ja atmosfääriameti mereökoloog John Wang ning kolleegid töötasid juba varem välja võrgud, mis vähendaks kilpkonnade kaaspüüki. Kuna kilpkonnad näevad rohelist värvi eriti hästi, näitasid uurijad 2016. aastal, et roheliste tuledega valgustatud võrkude kasutamine vähendas kilkonnade kaaspüüki pea kahe kolmandiku võrra. Nad oletasid, et sama lähenemine võiks toimida teistegi mereloomadega.

Hiljuti lõi töörühm käed Mehhiko Baja California kohalike väikepüüdjatega, kelle püügipiirkonnas elab palju kilpkonni ja muid mereloomi. Uurijad asetasid prooviks üheks ööks vette 28 võrgupaari, kus ühe võrgu küljes rippusid iga 10 meetri tagant LED-tuled. Paari teisel liikmel tulesid küljes polnud. Hommikul kaalusid ja tuvastasid uurijad iga olevuse, kes öö jooksul võrku jäi.

Selgus, et valgustatud võrkudesse jäi valgustamata paarilistega võrreldes 63 protsenti vähem kaaspüütud loomi. Sealhulgas takerdus valgustatud võrku poolevähem kilpkonni ja 81 protsenti vähem kalmaare. 

Uuringuga mitte seotud looduskaitseökoloogi Rebecca Lewisoni rõõmustas enim varilõpuseliste ehk haide ja raide puhul nähtud tulemus. California lahes on haipüük tema sõnul suur murekoht, kuid uue uuringu valgustatud võrk vähendas haide kaaspüüki lausa 95 protsenti.

Uurijad alles mõistatavad, miks väldivad mõned loomad tulesid rohkem kui teised. Näiteks on varilõpuselistel keerukas silmanägemine ja Humboldti suurkalmaaridel suured silmamunad – uurijate sõnul võivad need loomad just seetõttu rohekat kuma paremini tabada. Samas oleks väide, nagu sihikule võetud kalad lihtsalt tulesid ei näe, Wangi sõnul liigne lihtsustus.

Katses jäi saakkalade hulk ka valgustatud võrgus samaks. Samas kulus kaluritel nende võrgust kättesaamiseks ja võrkude lahtiharutamiseks tavalisest poole vähem aega. Uuringu juhtivautori ja Arizona Osariigiülikooli looduskaitseökoloogi Jesse Senko sõnul on lahendusel siiski ka pahupool: ühe võrgu valgustamine läheb maksma kuni 140 dollarit, mis on osade kalurite jaoks liiga kõrge hind.

Praegu proovib töörühm, kas energiat päikesest ammutavad tuled põlevad kauem kui akudega tuled. Ühtlasi uurivad nad, kas tulede arvu vähendades võiks saavutada sama tulemuse nii California lahes kui ka Indoneesia ja Kariibi meres. Lewisoni sõnul on sedalaadi projektides oluline arvestada ka kalurite vajadustega, sest just nemad peaks mistahes võrke iga päev kasutama hakkama.

Läänemeres jäävad kalavõrkudesse eeskätt hülged ja nende heidutamiseks kasutatakse akustilisi heidutusvahendeid. Kuigi need vähendavad kalameeste ja hüljeste vahelisi konflikte, on need kallid ja kõiki kahjusid ära ei hoia.

Teadustööst kirjutatakse ajakirjas Current Biology.