Veealune müra kahjustab kilpkonnade kuulmist
Inimeste tehtav müra segab loomade elu isegi vee all. Ameerika teadlaste uuringust on nüüd täpsemalt selgunud, kuidas kahjustab veealune müra kilpkonnade kuulmist.
Müra võivad vees tekitada näiteks laevad, mürarikkad on ka veealused ehitustööd.
Teadlased on veemüra mõju paljudele loomadele — kaladele, vaaladele, kalmaaridele ja muudele — juba päris palju uurinud, kuid roomajate, sealhulgas kilpkonnade kohta on uuringuid olnud vähe.
Andria Salas Massachusettsist Woods Hole'i Okeanograafiainstituudist ja ta kolleegid on seda vajakut nüüd täitma asunud.
Salas ütles virtuaalsel mereteaduse konverentsil peetud ettekandes, et esialgsete uurimistulemuste põhjal on saanud tuge kahtlus, et veealune müra võib kilpkonnadel põhjustada ajutist kuulmiskahjustust.
Teadlaste üllatuseks kahjustas kuulmist mõnevõrra juba ka päris nõrk müratase. Kuulmiskadu võib kilpkonnadele ohtlik olla, sest häirib nii nende omavahelist suhtlust kui ka röövloomade märkamist.
Kui teame täpsemalt, kuidas müra kilpkonni kahjustab, siis saame ka ohustatud kilpkonnaliike paremini hoida. Ohustatud on aga üle poole maailma kilpkonnaliikidest.
Salas ja ta kolleegid tegid katseid kahe mitteohustatud kilpkonnaliigiga.
Nad pistsid kilpkonna kõrva juurde naha alla väikese elektroodi. See registreeris nõrka elektrivoolu, mis kilpkonna kuulmiselundeis millegi kuulmise peale tekkis.
Teadlased lasid kilpkonnadele valju sahinat ehk valget müra ja mõõtsid pärast seda tunni aja jooksul, kui tugevaid helisid loom kuulis.
Selgus, et kilpkonna kuulmistundlikkus taastus enamasti 20 minuti kuni tunniga, mõnel juhul aga ei piisanud selleks tunnistki.
Õnneks küll taastus kuulmine lõpuks kõigil kilpkonnadel, kuid ühel katseloomal võttis taastumine paraku aega lausa mitu päeva.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik