Hispaania ja Portugal pöörlevad aeglaselt
Pürenee poolsaar, mida viimasel ajal on Eestis hakatud ka Ibeeria poolsaareks nimetama ja mille peal laiuvad sõbralikult kõrvu Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik, tundub olevat, ja laias laastus on ka, üks suur nelinurkne maalahmakas, mis on muu Euroopa ja Aafrika vahel kindlalt paigas ja püsib liikumatult oma kohal.
Erilist stabiilsust ilmutab seejuures isegi Hispaania ja Portugali vaheline piir, mis on vaid väiksemate muudatustega püsinud ühe- ja samasugune juba alates aastast 1297, mil sõlmiti Alcañicese leping.
Nüüd aga ilmneb Hispaania ja Itaalia teadlaste värskest uuringust, et tegelikult ei ole Pürenee poolsaar päris paigal: ta pöörleb. Pöörlemine käib päripäeva ehk kellaosuti liikumise suunas ja on nii hulluksajavalt aeglane, et igapäevaelus seda keegi ei märkagi.
Asier Madarieta Bilbaost Baskimaa Ülikoolist ja ta kolleegid avastasid Pürenee poolsaare pöörlemise, kui tuvastasid satelliitide pealt mitme aasta jooksul tehtud täppismõõtmistel maapinna mõnemillimeetriseid nihkeid.
Sinna juurde analüüsisid nad sealkandis toimunud maavärinate ajal mõõdetud seismiliste lainete kohta kogutud andmeid, ja ka pöördliikumise põhjus sai selgemaks.
Madarieta ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Gondwana Research, et seletuseks on suurte maakooretükkide ehk laamade aeglane liikumine maakera poolvedela vahevöö pinnal.
Pürenee poolsaare paneb pöörlema Aafrika laam, mis liigub aegamööda põhja poole, kuid ei tungi Gibraltari väina kandis Euraasia laama vastu mitte otse, vaid riivamisi. Just see külgsuunaline survekomponent tõukabki poolsaare pöörlema.
Autorid märgivad, et nende avastuse tähtsus läheb kindlasti kaugemale pelgalt põneva tõiga sedastusest.
Teades, kuidas poolsaar pöörleb, saavad teadlased aegsasti ette aimata, millistes kohtades võivad maakoorde koguneda kõige tugevamad pinged, mille vallandumisel võib Hispaaniat, Portugali või Marokot tabada suur maavärin.
