Cambridge'i Ülikooli bioloog Justin Gerlach ei uskunud jäädvustust nähes oma silmi. Ehkki aegluubis heitlus peaaegu rahulikult tatsava hiidkilpkonna (Aldabrachelys gigantea) ning tema saaklinnu vahel on uurija sõnul julm vaatepilt, naelutas see pilgu ekraanile, vahendab ScienceAlert.

Seni pole keegi näinud kilpkonna jahti pidamas. Nüüd on aga Seišellide saarestikus Frégate saarel filmitud klipis näha, kuidas emane hiidkilpkonn püüab aegamisi kinni väike-tõmmutiiru (Anous tenuirostris) tibu.

Vahejuhtumit kirjeldavas värskes uuringus märgivad autorid, et kilpkonna jaht vältas kokku seitse minutit. Selle aja sisse arvestasid nad ka hetked, mil kilpkonn ajas tibu taga piki maas vedelevat palki. Frégate saare sihtasutuse esindaja Anna Zora filmitud klipis on näha vaid murdosa kogu jahilkäigust. Sellegipoolest on ilmne, et kilpkonn ründas saaki tahtlikult ja kaalutletult.

Gerlachi sõnul jõllitas roomaja ainiti tiirutibu ja liikus talle meelega üha lähemale. Uurija lisab, et nähtu on kilpkonnade tavapärasest käitumisest täiesti erinev ja väga kummaline.

A. gigantea on eeskätt herbivoorne kilpkonnaliik. Samas on teadlaste sõnul juttude tasemel teada, et kilpkonnad võivad oma kilbiga krabisid lömastada. Ainult pealtnägijate kirjelduste tasemele jäävad ka juhtumid, kus kilpkonnad sõid linde või raipeid. Teisisõnu pole selgeid tõendeid kilpkonnade jahi kohta seni leitud.

Nüüd tõestab video, et kilpkonnad ei leia lihatoitu juhuslikult, vaid kütivad seda endale ise. Neil kulub selleks lihtsalt teistest rohkem aega ja kiired saakloomad nende jaoks kõne alla ei tule.

Veel pole teada, kui sageli kilpkonnad jahilkäigu ette võtavad. Uurijad oletavad, et vähemalt Frégate saare asurkonnas võib selline käitumine olla seni arvatust palju tavalisem. Kilpkonna sirgjooneline lähenemine tibule piki palki viitab uurijate sõnul, et roomaja oli jahipidamises juba kogenud.

Juhtumit kirjeldav uuring ilmus ajakirjas Current Biology.