Soojemad talved toovad rohkem uppumissurmi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eestis mõjutab uppumissurmade arvu suur kalastushuvi Eesti suurjärvedel ja rannikumerel. Autor/allikas: Lii Roosa

Pehmematel talvedel võib uppumissurmade arv võrreldes tavapärasega kohati isegi viiekordistuda, selgub kümnel põhjapoolkera riigi, sh Eesti statistikal põhinevast tööst.

Teadlased leidsid viimse kolmekümne aasta jooksul aset leidnud enam kui 4000 uppumissurma analüüsil, et enim esines uppumisi soojemate talvedega aastatel. Uppumiste arv viiekordistub, kui keskmine talvine õhutemperatuur lähenes nullkraadile. Kõige rohkem uppumisi esineb siis, kui õhutemperatuur on vahemikus -5 kuni 0 °C, seda eelkõige talve algus- ja lõpuperioodidel, kui jääkate alles tekib või juba laguneb.

"Vaadeldud kümnest riigist juhtub enim uppumissurmasid Kanadas. Samas tuleb tõdeda, et just Eestis ja Lätis on juhtumite arv miljoni elaniku kohta kõige suurem," kirjeldas Eesti Maaülikooli vanemteadur Laas, kelle sõnul on põhjuseks suur kalastushuvi Eesti suurjärvedel ja rannikumerel.

Minnesota osariigis, kus kogutakse läbi jää uppumiste andmeid nii soo kui ka vanuse lõikes, selgus, et kõige suuremateks riskirühmadeks on lapsed ja noored. Alla 9-aastased jääl mängivad lapsed moodustasid selles osariigist 44 protsenti kõikidest aset leidnud uppumissurmadest, samas kui noored vanuses 15–29 olid suurima riskiga siis, kui jääl tegeleti kalapüügi või mootorkelgu sõiduga.

Eestis registreerivad veeõnnetuse tagajärjel toimunud hukkumisi ja uppumisi nii pääste- kui ka statistikaamet. Artiklis kajastatud Eesti kohta käivatel andmetel on päästeamet aastatel 2010–2017 registreerinud keskmiselt 57 veeõnnetuse tagajärjel hukkunut aastas, neist 11 talvekuudel (detsembrist aprilli lõpuni). Küll aga pole teada hukkunute jagunemine soo ja vanuse järgi, sest neid andmeid kuude lõikes Eestis ei registreerita.

"Kliimamuutustest tuleneval on põhjapoolkeral oodata ka tulevikus nii-öelda pehmemaid talvesid, mistõttu võib jääl toimuvate uppumissurmade arv pidevalt suureneda," arvas Laas.

Õnnetuste vältimiseks peaksid kõik jääl liiklejad arvestama lihtsate põhitõdedega: veenduma, et jää paksus on liiklemiseks ohutu; mitte liikuma jääl üksi; vältima jääl liikumist pimedal ajal; riietuma soojalt ja võimalikult veekindlalt, et vältida alajahtumist ning tutvuma ka muu avaliku informatsiooniga jääl liikumise kohta," lõpetas Laas.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: