Nii vähemalt väidavad Jaapani, Saksamaa ja Šveitsi teadlased, kes on teinud sanitarkaladega uusi põhjalikke akvaariumkatseid. Nende tulemustes võib olla veel kindlam kui mõni aasta tagasi tehtud samasuguste katsete tulemustes.

Kalade juurde akvaariumi asetati peegel. Esimesel kolmel katsepäeval ründas enamik kalu oma peegelpilti, justkui oleks see teine, kahtlane kala.

Seejärel agressiivsus vaibus ja kalad hakkasid tegema peegli ees ebaharilikke, tantsisklevaid liigutusi. See viitab teadlaste väitel, et neil võis olla tekkinud aimdus, et peeglis on näha neid endid, ja nad tundsid huvi, kas see tõesti on nii.

Edasi, kui kalade käitumine oli taas rahulikuks ja loomulikuks muutunud, tegid teadlased kaladele kurgu alla väikesed pruunid täpid, mida kala ise ei näinud muidu kui peeglist.

Suurem osa kalu hakkas siis peegli ees sisse võtma asendeid, mis võimaldasid neil oma peegelpildil täpikesi vaadelda. Mõni kala püüdis isegi täppi maha kraapida.

Masanori Kohda Osaka Linnaülikoolist ja ta kolleegid tegid neid katseid nüüd 18 sanitarkalaga ehk märksa rohkematega kui eelmises katses, mille tulemusi olid teised teadlased katsekalade vähesuse pärast kahtluse alla seadnud. Eelkirjeldatud eneseteadlikkusele viitavat käitumist ilmutas katsekalade seast tervelt 17 isendit ehk kõik peale ühe.

Kõik see viitab, et kalad said päris hästi aru, et peeglist on näha just neid endid; see tähendab, et neil peab olema ka teatav eneseteadlikkus. Sanitarkala on esimene ja seni ainus kala, keda on enda peegelpildi äratundmises kahtlustatud.

Kohda ja kaasautorid kirjutavad oma uuemaist katseist ajakirjas PLOS Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.