Lugeja küsib: mida teha, kui voodilutikad võimust võtavad? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Voodilutika mudel.
Voodilutika mudel. Autor/allikas: lynnfriedman/(CC BY-NC-ND 2.0)

Aasta sugulaste tulutut võitlust lutikatega pealt näinud ERR Novaatori lugejat hakkas huvitama, kas teaduselt on lähitulevikus abi oodata või tasub edaspidi rääkida sugulastega vaid telefoni vahendusel.

"Me ei tohiks olla enam nii laisad ja loota üha uutele kemikaalidele. Voodilutikad on näidanud nende suhtes üles märkimisväärset vastupanu. Lutikad omandasid isegi kurikuulsa DDT suhtes resistentsuse vaid kuue aastaga," märkis Richard Naylor, Voodilutikate Fondi putukatele keskenduv evolutsioonibioloog, ERR Novaatorile. Lutikate hingeelu enam kui 15 aastat uurinud entomoloog viitas samas, et teoreetiliselt oleks võimalik lõigata mürkidest kasu senisest rohkem.

Selleks peaksid aga kõik riigis või mõnes muus piirkonnas elavad inimesed kasutama kolm-neli aastat järjest ainult ühte tüüpi mürke. Selle aja jooksul peaksid hakkama lutikate genoomist kaduma nad teiste mürkide suhtes vastupidavaks muutvad geenialleelid. Kui kasutatav mürk enam ei tööta, on lihtne vahetada see mõne teise vastu.

Praktikas see ilmselt tegelikkuseks ei saa. Mängu tulevad inimeste varasemad kogemused ja tõrjevahendi odavus. Lisaks on Euroopa Liidus enamike laiatoimeliste putukamürkide kasutamine keelatud.

Kuigi lutikate resistentsus kõige laialdasemalt kasutavate putukamürkide – püretroidide – suhtes on hüppeliselt laienenud, pole kõik Naylori hinnangul siiski kadunud. Lutikate hävitamiseks on teisigi võimalusi.

"Teadlased on töötanud ka erinevat tüüpi, sh feromoonlõksude kallal. Samuti on muutunud populaarsemaks kuumatöötlus. See on muidugi kallis ja pole iga hoone puhul võimalik," viitas entomoloog. Lutikate hävitamiseks peaks tõusma temperatuur igas väiksemaski praos lühikeseks ajaks peaaegu 60 ºC'ni

Samuti leidub seadeldisi, millega saab takistada lutikate jalgadel seisvasse voodisse ronimist. "Kõige olulisem on takistada lutikatel inimesteni jõudmist. Kõlab ilmselgena, aga niipea kui õnnestub lutikatel verd imeda, on neil ressursse väga paljude uute munade munemiseks. Kui nad nälga jäävad, on vaid aja küsimus, kuni populatsioon välja sureb," viitas Naylor.

Lihtsama vahendina võib aidata neist vabaneda tolmuimeja. "Päevasel ajal peituvad voodilutikad enamasti igasugustesse pragudesse, lambilülititesse, voodis lina ja madratsi vahele jne. Sealt õnnestub neid tolmuimejaga sageli üsna hõlpsasti välja imeda või vähemasti nende hulka oluliselt vähendada," soovitas Tartu Ülikooli putukaökoloog Tiit Teder.

Teadatuntult lutikatega hotellis või sugulaste majas ööbides tuleks asetada kotid ja rõivad voodist võimalikult kaugele, näiteks vanni. Kuna lutikad otsivad inimeste lähedust ja soojaallikaid, vähendab see võimalust putukate koju toomiseks.

Kui aga neid pagasisse siiski ronib, piisab talvel nendes lahti saamiseks kottide paariks päevaks õue jätmisest. "Lõunapoolsete putukatena on nad üsna külmatundlikud, -13 º C juures surevad voodilutikad umbes päevaga, ka munad," lisas Teder.

Viimaks nentis Taylor, et inimesed peaksid voodilutikatega seotud probleemidest julgemalt rääkima. See aitaks kaardistada paremini ka resistentsuse levikut ja kavandada vastusamme lutikatest vabanemiseks. "Bioloogilises mõttes on nad hämmastavad. Vastupanu tekkimiseks võib piisata vaid ühest mutatsioonist ja kuna lutikad saavad paarituda ilma kahjulike kõrvalmõjudeta ka oma järglastega, on see kerge levima," sõnas evolutsioonibioloog.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: