Itaalia teadlased tuvastasid arvude tundmise võime laborikatseis, kus asetasid akvaariumi kohale kettakujulisi plaate ja õpetasid kalu nende pihta suust vett pritsima.

Õpetada oli selles mõttes lihtne, et küttkalad pritsivad tihtilugu suust vett ka igapäevaelus. Suunates kiire veejoa mõne putuka pihta, kes askeldab näiteks veepinna kohale kaardunud oksal ja kukub joast tabatuna vette, hangib küttkala endale toidupoolist; sellest saagipüügivõttest tuleb ta nimigi.

Teaduskatses said küttkalad aga teadlastelt toidupala sel juhul, kui suunasid joa õige ketta pihta veepinna kohal. Kettaid oli alati kaks, kummalgi neist alaküljel erisugune arv täppe – näiteks ühel kolm ja teisel kuus. Kala õppis peagi selgeks, et vett tasub pritsida just nimelt näiteks kuue täpiga ketta pihta.

Sellega katse veel ei piirdunud. Edasi vahetasid teadlased niinimetatud vale ketta välja, asendades selle mingi muu arvu täppidega kettaga, näiteks kahe- või neljatäpilisega. Küttkalad aga ei lasknud end sellest väikesest vingerpussist häirida, vaid jätkasid selgeks õpitud täppide arvuga, meie näites siis kuue täpiga ketta pritsimist.

Kui aga teadlased vahetasid välja mõlemad kettad, nii et algset täppide arvu ei olnud enam kummalgi kettal, siis olid kalad isegi nii kavalad, et asusid kohe pritsima seda ketast, kus täppide arv oli algselt selgeks saadud õigele arvule lähem.

Davide Potrich ja ta kolleegid Trento Ülikoolist kirjutavad võrguvaramusse bioRxiv üles pandud artiklis, et kalad ei sattunud segadusse ka siis, kui täppide suurust või asetust kettal muudeti. Seega ei olnud tegu lihtsalt mustritajuga, vaid küllap tõepoolest just nimelt arvulisuse tajuga.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.