"Kaduva maailma lävel" | Euroopa angerjas on hiidpandast kehvemas seisus

Foto: ERR

Eestis vetes oma lapsepõlve ja teismeea veetva Euroopa angerja käekäik on olnud viimastel aastakümnetel äärmiselt kehv.

Euroopa angerjas on hästi tuntud liik, kuid võibolla teatakse vähem, et ta on Euroopa kalade seas üks suuremaid rändureid, märgib kalateadlane Lauri Saks. Angerjas veedab Euroopas vaid ainult oma teisme- ja kasvuea. Kui angerjad on kasvanud siin kuni 20 aastat, siirduvad nad siit uuesti Läänemerre, läbi Taani väinade üle Atlandi ookeani oma kuderändele Sargasso merre.

.Rändele asudes lõpetab ta oma toitumise ära, tarvitab oma elutegevuseks vaid rasvavarusid. "Selle rasvane liha ongi kõikide angerja hädade peamine põhjus, nentis Saks.

Eesti rannikumeres paarikümne aasta eest veel võrdlemisi tavaline liik on muutunud erakordselt haruldaseks ja on kriitiliselt ohustatud seisundis. Võrdväärselt ohustatud liike elab Eestis vaid üks – Euroopa naarits. Võrdlusena on bambuskaru ehk panda oma ohustatuse poolest Rahvusvahelise Looduskaitseliidu määratluse järgi kahe astme võrra paremas seisus.

"Uuringud on näidanud, et angerja asustamine pole Peipsi järve vesikonnas efektiivne," sõnas Saks. Jõgede seisund on halvenenud eelkõige hüdroenergiajaamadele, mis ei võimalda noorkaladel oma elupaika rännata

Samas on näiteks hüdroenergia poolest tuntud Norras angerja asurkond oluliselt elujõulisem. Suurema erinevusena ei tarvitata seda Norras laialdaselt toiduks. "Olukorra parandamiseks on Rahvusvaheline Merede Nõukogu pakkunud, et angerja püügikogus Euroopa rannikul peaks olema null tonni," märkis Saks.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: