Baktereid surmavad ravimid on üks teaduse märkimisväärsemaid verstaposte. Peale seda, kui Alexander Fleming avastas 1928. aastal Penicillium seente antibakteriaalse toime, ei pidanud inimkond enam kartma, et roosiokka tõttu tekkinud kriimustus või tripperiga nakatumine lõppeb surmaga. Flemingi avastusele järgnenud kümnenditel on antibiootikumid päästnud üle maailma miljoneid elusid, vahendab ScienceAlert.

Bakterite ja antibiootikumide võidujooksus pole iseenesest midagi uut. Baktereid võib võrrelda bioloogilise relvaga, mida on täiustanud mikroobide omavaheline konkurents. Teisisõnu, kes tõrjub baktereid üha uuesti sama antibiootikumiga, annab ise bakteritele võimaluse veelgi kiiremini antibiootikumiga kohaneda. Nii tekib lõpuks olukord, kus üha rohkem bakteriaalseid nakkusi ei allu nende raviks tavaliselt kasutatavatele või isegi uutele antibiootikumidele.

Mida enam bakteriliike antibiootikumidest mööda hiilib, seda rohkem patsiente nende nakkuste ohvriks langeb. Teadlased löövad nüüd häirekella, et aastas sureb juba praegu mikroobivastase resistentsuse pärast rohkem inimesi kui aidsi või malaaria tõttu.

Uuringu kaasautori ja Washingtoni Ülikooli terviseökonomisti Chris Murray sõnul näitavad uued andmed mikroobiresistentsuse tegelikku üleilmset levikut. Murray sõnul on tegu selge märguandega, et inimkond peab ohu tõrjumiseks juba praegu midagi ette võtma.

Varasemate ennustuste järgi jõudnuks inimkond kümne miljoni mikroobiresistentsusest tingitud surmani aastas sajandi keskpaigaks. Nüüd on Murray sõnul kindel, et selleni jõutakse palju varem. Kui inimkond tahab võidujooksust bakteritega peale jääda, tuleb autori sõnul muuta praegust lähenemist ja otsida uusi raviviise.

Palju ja ebavõrdselt

Töörühm analüüsis 23 erineva bakteriliigi, sealhulgas kolibakteri, pneumokoki  ja MRSA kohta kogutud andmeid ning 88 mikroobi ja ravimi ravikombinatsiooni mõju 204 riigis. Andmestik kattis 471 miljonit nakkusjuhtu, mille põhjal said uurijad koostada statistilisi mudeleid, mis hindasid antibiootikumivastase resistentsuse ulatust.

Uurijad mängisid mudeliga läbi kaks vastupidist stsenaariumi. Esimeses ei nakatunud ravimresistentsete mikroobidega mitte keegi, mis võimaldas hinnata antibiootikumresistentsusega seotud surmade hulka. Teises stsenaariumis nakatusid inimesed  ravimiresistentsete mikroobide asemel ravile alluvate mikroobidega. See lubas järeldada, kui paljude surmade taga oli otseselt antibiootikumresistentsus.

Töörühm järeldas, et 2019. aastal seostus 4,95 miljonit surma ravimiresistentsete bakteriaalsete nakkustega. Neist 1,27 miljoni taga oli otseselt bakterite vastupanuvõime antibiootikumidele. Ehkki sedalaadi suremus osutus kõrgeks kõikjal maailmas, mõjutas see enim madala ja keskmise elatustasemega riike.

Arvutused näitasid, et 2019. aastal suri ravimiresistentsusest enam inimesi vaid insuldi ja südamehaiguste tõttu.

Autorid märgivad, et neile teadaolevalt on tegu esimese omataolise üleilmse hinnanguga. Kuna mõnest maailma piirkonnast pole andmeid võtta ja antibiootikumresistentsust on väga raske jälgida, on nende mudelil teatavaid vajakajäämisi. Samas on järeldus uurijate sõnul selge: inimkonna ees terendab tõsine üleilmne terviseprobleem.

Uurijad kirjutavad, et teadlased on ravimresistentsusest lähtuvast ohust andnud märku juba ammu. Samuti on olnud juba ammu teada, mida teha tuleb: tõsta avalikkuse teadlikkust, seirata täpsemalt resistentsuse levikut, parandada diagnostikat, kasutada antibiootikume läbimõeldumalt, tagada inimestele ligipääs puhtale veele ja pesemisvõimalustele, lähtuda inimeste ja loomade tervise seotusest ning vajadusest investeerida uute ravimite ja vaktsiinide arendamisse. 

Kuna neid soovitusi on maailmas järgitud üsna ebaühtlaselt, suudavad eri riigid resistentsusega toime tulla erineval määral. Uusi lahendusi on välja pakutud väga vähe. Vaktsineerida saab uuringus kirjeldatud haigustekitajatest vaid kuue vastu. Kliinilistes uuringutes hinnatakse teadlaste sõnul liiga väheste uute antibiootikumide mõju, et sellest piisaks praegu kasutuses olevate ravimite asendamiseks ja resistentsuse leviku ohjeldamiseks.

Uurijad soovitavad maailma riigijuhtidel ravimresistentsust oma poliitilistes tegevuskavades tähtsamale kohale kergitada. Kui kiiresti ei tegutseta, sureb uurijate sõnul lähiaastatel antibiootikumresistentsuse tõttu üha rohkem inimesi.

Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet.