Südamehaiguste riski tõstavad oluliselt kõrge kolesterool ja vererõhk, suitsetamine ning diabeet. Samas saab igaüks oma südame tervise heaks üht-teist ära teha ja seda tervisliku eluviisiga parandada. Vaatamata sellele on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel südamehaigused levinum surmapõhjus, sealhulgas ka Eestis. Hinnanguliselt sureb Eestis südamepuudulikkusse umbes paar tuhat inimest aastas.  

Kuigi teadusuuringutes on leitud, et südame- ja veresoonkonnahaigusi võivad tekitada ka bakterid ja viirused, pole haigustekitajatega seotud südamehaiguste tekkepõhjused ja mehhanismid olnud päris selged. 

Nendele küsimustele otsis immuunsüsteemile ja südame tervisele suunatud uuringu käigus vastuseid teadlasrühm, mida juhtis Eesti biotehnoloogiaettevõtte Protobios OÜ tegevjuht Kaia Palm. Immuunvastuse uurimiseks kasutas töörühm ettevõtte patenteeritud mimotoobi muutlikkuse analüüsi ehk MVA-d. Uue põlvkonna tehnoloogia võimaldab analüüsida muutusi antikehalises immuunvastuses ehk selles, kuidas inimkeha nakkust kohates antikehi toodab.

Analüüsi tulemusena kuvatakse pilt igaühe isiklikust immuunsusest. See võimaldab uurijatel immuunmõõdikute põhjal omakorda määrata inimese immunoloogilist tervist ja ennustada tema krooniliste haiguste riski. Südametervisega seotud uuringus analüüsisid autorid kokku ligi 800 inimese immuunvastuse eripära.

Aitab tugev immuunvastus ja üks maailmas ammu tuntud vaktsiin

Uuringus selgus, et erinevalt südamehaigetest tekib tervetel inimestel tugev immuunvastus enteroviiruse perekonnas aegade jooksul väga vähe muutunud kattevalgu VP1 ühe kindla epitoobi (antigeeni piirkond, toim) vastu. 

Laialt levinud enteroviiruste perekonna hulka kuulub näiteks ka lastehalvatust ehk poliomüeliiti põhjustav polioviirus. Viimane põhjustas 1960. aastatel laiaulatusliku epideemia ka Eestis. Tänu tõhusale suukaudsele vaktsiinile on viirus praeguseks maailmast sisuliselt kadunud. 

Töö tulemuste põhjal saab uurijate sõnul järeldada, et poliomüeliidi vaktsiini või siis enteroviiruste tekitatud tugev ja just üksiku epitoobi vastu tekkinud immuunvastus kaitseb inimest südamehaiguste tekke eest. Niisiis on tugev immuunvastus enteroviiruste perekonnas mainitud muutumatu kattevalgu epitoobi vastu otseselt seotud inimese südamehaiguste riskiga.

UurinGu kaasautor Helsingi Ülikooli haigla kardioloogiaprofessor Juha Sinisalo peab avastust polioviirusega vaktsineerimise tagajärjel tekkinud tugeva antikehavastuse tähtsusest väga oluliseks, kuna see võib kaitsta ägedakuluste südamehaiguste eest, sealhulgas südamelihase infarkti eest.

Kaia Palm ja kolleegid kirjutavad oma tööst väljaandes eBioMedicine. Lisaks Palmile lõid uuringus kaasa Tallinna Tehnikaülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Helsingi Ülikooli ja Helsingi Ülikooli haigla teadlased.