Üha rohkem baktereid muutub antibiootikumide suhtes resistentseks. Sageli nähakse selle peapõhjusena antibiootikumide väärat kasutamist nii inimeste kui ka kariloomade ravil. Nüüd osutavad Austraalia teadlased täiendavale resistentsuse mahitajale: antidepressantidele. Laboris kasvatatud bakterite uuring näitas, kuidas see täpsemalt välja näeb, vahendab Nature News.

Uuringu vanemautori ja Queenslandi Ülikooli teaduri Jianhua Guo sõnul võib tekkida bakteritel ravimi suhtes resistentsus juba mõne päevaga. Tihti ei omanda need seejuures enam vastupanuvõimet  ühe, vaid mitme erineva antibiootikumi vastu.

Guo sõnul on see kõik ühtaegu huvitav, kuid hirmus. Resistentsuse levik kujutab kogu inimkonnale märkimisväärset ohtu. Hinnanguliselt  suri 2019. aastal 1,2 miljonit inimest otseselt just bakterite suurenenud vastupanuvõime tõttu. Teadlased eeldavad, et tulevikus kasvab resistentsusest tingitud surmade arv veelgi.

Esimesed märgid

Jianhua Guol tekkis huvi muude ravimite võimaliku panuse vastu antibiootikumiresistentsuse levikusse 2014. aastal. Toona selgus tema laboris tehtud uuringus, et kodude reovesi sisaldas haiglate reoveest rohkem vastupanuvõimet suurendavaid geene. Samas kasutatakse antibiootikume haiglas rohkem.

Guo ja tema töörühm panid ühtlasi tähele, et depressiooniravimid pärssisid osa bakterite kasvu või suretasid nende tüved täiesti välja. Guo sõnul kutsusid need bakterites esile nii-öelda SOS-vastuse. See tähendab, et bakteritel hakkasid tööle kaitsemehhanismid, mis soodustasid resistentsust tagavate geenide levikut. Kõige selle taustal on antidepressandid maailmas ühed enam kasutatud ravimid.

Oma 2018. aastal ilmunud artiklis teatas töörühm, et kui Escherichia coli bakter puutus kokku muu hulgas Prozaci nime all müüdava fluoksetiiniga, muutus see mitme antibiootikumi suhtes resistentseks. Uues töös hindasid nad nüüd, kuidas mõjuvad E. coli bakterile veel viis depressiooniravimit ja 13 antibiootikumi.

Labori hapnikurikkas keskkonnas kasvanud bakterid hakkasid antidepressantide mõjul tootma reaktiivseid hapnikuühendeid. Mürgised molekulid panevad tööle mikroobide kaitsemehhanismid. 

Eeskätt hakkas bakteritel tööle nende rakumembraanis peituv pumbasüsteem. Bakterid vabanevad sama aineväljutussüsteemide abil ka paljudest teistest neile kahju tegevatest ainetest, sealhulgas antibiootikumidest. Uurijate sõnul võiks see selgitada, kuidas omandavad bakterid antibiootikumide suhtes vastupanuvõime, ilma et neil oleks selleks erilisi uusi geene.

Samas pani kokkupuude antidepressantidega kolibakterid kiiremini muteeruma. Kiirenenud muteerumise käigus said esile kerkida ja levima hakata just suurenenud vastupanuvõimega bakteritüved. Kui töörühm tegi sama katse hapnikuvaestes oludes kasvanud bakteritega, tekkis viimastel reaktiivseid hapnikuühendeid vähem. Ühtlasi arenes antibiootikumiresistentsus neil välja aeglasemalt. 

Veelgi enam, vähemalt üks antidepressantidest, sertraliin, aitas kasulikel geenivariantidel horisontaalse geenitriivi kaudu bakterirakust bakterirakku levida. Selline protsess võib aidata kogu bakterite asurkonnal kiiremini resistentsuse omandada. Geenid võivad vabalt üle kanduda ka üht liiki bakterilt teisele. See tähendab, et vastupanuvõime levik ei tunne liigipiire ja selle võivad omandada ka muidu inimestele kahjutud bakterid.

Teadlikkus kasvab

Uuringuga mitte seotud Cambridge'i Ülikooli mikrobioomiuurija Kiran Patili sõnul on teadlikkus murekohast viimase viie aastaga kasvanud. Teadlased aduvad üha rohkem, et antibiootikumiresistentsust võivad soodustada ka muud inimrakke sihtivad ravimid peale antibiootikumide enda. Uue töö eripära seisneski tema sõnul selle protsessi sammsammulises kirjeldamises.

Samuti uuringuga mitte seotud Tübingeni Ülikooli mikrobioomi uurija Lisa Maieri sõnul tuleb teadlastel nüüd välja selgitada, millistele molekulidele depressiooniravimid bakterites täpsemalt mõjuvad. Samuti tuleb tema sõnul hinnata ravimite mõju muudelegi olulistele bakteriliikidele.

Nii Patili kui ka Maieri sõnul on edaspidi oluline koguda antidepressantide mõju kohta veel rohkem tõendusmaterjali. See lubaks teadlastel hinnata, kas antidepressandid hoogustavad resistentsete bakterite levikut eeskätt inimkehas, loomadel või keskkonnas.

Reoveest on depressiooniravimeid leitud üksjagu. Siiski on nende suhteline sisaldus üldjuhul väiksem kui see, mis Guo töörühma katses E. coli bakterit oluliselt mõjutas. Samas eeldavad teadlased, et depressiooniravimeid tarvitavate inimeste jämesooles võib muutuda  mõne aine kogus ikkagi ohtlikult suureks.

Jätku-uuringud

Lisa Maieri sõnul on esimesed depressiooniravimite ja ravimiresistentsuse seost kirjeldavad uuringud juba olemas. Samas elavad hea tervisega inimestel kolibakterid peamiselt jämesooles, kus tingimused on hapnikuvaesed. See tähendab Maieri sõnul, et katses kirjeldatud protsess ei pruugi kulgeda inimkehas samas tempos kui katseklaasis. Kiran Patil soovitab samuti tulevastes uuringutes kasutada päriselule sarnasemaid bakterite kasvutingimusi.

Jianhua Guo sõnul uurib tema labor praegu antidepressante saanud hiirte mikrobioome. Esmased ja avaldamata andmed viitavad tema sõnul, et ravimid võivad muuta loomade soolestikukooslusi ja soodustada geeniülekannet.

Nii Guo kui ka Maier hoiatavad, et uuringu valguses ei tohiks siiski depressiooni küüsis inimesed antidepressantide võtmisest loobuda. Guo sõnul peavad teadlased ja ravimifirmad aga välja selgitama, kui palju sellised ravimid antibiootikumiresistentsuse levikut toetavad.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.