Baktereid hävitavad antibiootikumid on nende avastamisest saadik päästnud miljoneid elusid. Selle aja jooksul on inimeste keskmine eluiga tõusnud 23 aastat ning enamlevinud surmapõhjusteks on saanud nakkushaiguste asemel südame- ja veresoonkonnahaigused, kirjutab Tartu Ülikooli geenitehnoloogia doktorant Kertu Liis Krigul.

Enne antibiootikumide avastamist võis päädida isegi roosiokkast tingitud kerge kriimustus amputeerimise või surmaga. Vastsete emade elu lõppes vahetult pärast sünnitust veel 100 aastat tagasi praegusest ligi 400 korda sagedamini. Tuberkuloosi vastu kasutati "värsket õhku" ja kopsupõletiku raviks soovitati "aadrilaskmist" ehk kehast vere väljalaskmist.

Kõigi selliste haiguste ja vigastuste puhul sai saatuslikuks bakteriaalne nakkus, millele sel ajal ravi puudus. On võimalik, et peame varsti oma valikute tõttu taas minevikuga tõtt vaatama.

Ületarbimise ohud

Antibiootikumidest on saanud kaasaegse meditsiini vundament. Nende innuka kasutamisega on hakanud vohama aga mikroobide resistentsus ehk laienenud antibiootikumiravile mittealluvate bakterite levik. Maailma Terviseorganisatsioon loeb resistentsust üheks kümnest maailma suurimaks terviseohuks nii inimestele kui ka loomadele.

Varasemate ennustuste kohaselt kasvab mikroobide resistentsusega seotud surmade hulk 2050. aastaks kümne miljoni inimeseni. Selliste surmade kiirenevat kasvu on juba viimastel aastatel täheldatud. Ainuüksi 2019. aastal suri resistentsusega seotud bakterite nakkustesse ligi viis miljonit inimest. Üleilmselt oli see sageduselt kolmas inimeste surmapõhjus.

Probleemi tekitab antibiootikumide väär- ja liigkasutus nii inimmeditsiinis kui ka loomakasvatuses. Mitmetes riikides üle maailma, nagu Brasiilias, Indias ja Hiinas, saab antibiootikume soetada arsti väljakirjutuseta, mis soodustab nende kontrollimatut tarbimist ja seeläbi resistentsuse teket. Veterinaarias kasutatakse väikeses koguses antibiootikume loomade kasvu suurendamiseks ja haiguste ennetuseks. Seda isegi siis, kui loomadel veel haigussümptomid puuduvad. Mida rohkem antibiootikume aga kasutada, seda enam resistentseid baktereid tekib.

Kauakestev mõju

Kui sellest veel vähe oleks, avastasime hiljuti Tartu Ülikoolis, kuidas antibiootikumid mõjutavad ka meie soolestiku mikroobikooslust. Kuna soolestiku mikroobid täidavad olulist rolli nii haiguste-vastases kaitses kui ka toidu seedimisel, võivad koosluse muutused soodustada erinevate terviseprobleemide teket.

Koos kolleegidega uurisin oma doktoritöös 2500 geenivaramu geenidoonori soolestiku mikrobioomi ehk kõikidelt sooles elavatelt mikroobidelt pärinevat DNA-d. Avastasime, et kui inimene oli viimase kümne aasta jooksul teinud läbi enam kui kaks antibiootikumikuuri, leidus tema soolestikus vähem erinevaid mikroobe. Muutunud oli kogu mikroobikooslus.

Lisaks näitasime, et mida rohkem ravikuure on inimene läbinud, seda vähem eri liiki mikroobe tema soolest leiab, isegi kui viimasest ravist on möödas pool aastat. Enamik Eestis elavaid inimesi on tarvitanud aga geenivaramu andmetel antibiootikume mitme kuuri võrra rohkem – keskmiselt viis ravikuuri kümne aasta jooksul. Nüüd uurime edasi, kas suuremast antibiootikumide kasutamisest tekkinud muutused mikroobikooslustes võivad viia füsioloogiliste häireteni sooletalitluses ja -kaitsevõimes.

Resistentsus ja vähenev vajalike soolebakterite liigirikkus annavad põhjust antibiootikumide tarbimisharjumustele ettevaatlikuma pilguga peale vaadata. Helgemast küljest on Eesti praegu üks madalamaid antibiootikumide tarbijaid kogu Euroopas. Näiteks 2018. aasta seisuga oli meil antibiootikumide tarvitamine püsivalt madal üle kümne aasta järjest. Samal perioodil kasvas mujal maailmas tarvitamine keskmiselt peaaegu poolteist korda.

Kolm suunist

Tarvitamise jätkuvalt madalal hoidmiseks ja vähendamiseks on inimestel võimalik oma antibiootikumide tarbimiskultuuri parandada:

• Kindlasti tuleb järgida arsti juhiseid, võttes ravikuuri alati lõpuni, isegi kui tervis tundub juba endale korras.
• Eelmisest haiguskorrast üle jäänud antibiootikume ei tohi uuesti kasutada ega jagada neid teistele.
• Antibiootikumid aitavad bakterite, kuid mitte viiruste vastu. Antibiootikumide võtmine gripi või külmetuse puhul on kasutu. Selle asemel soovitavad arstid end viiruste vastu vaktsineerida.

Nii saame resistentsuse levikut üheskoos pidurdada ja vähendada antibiootikumide mõõdutundetut kasutamist, mille pikaaegse tervisemõju uurimisega alles tegeleme.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 3. veebruaril.

Kertu Liis Krigul on geenitehnoloogia neljanda aasta doktorant, kelle uurimisteema on inimeste mikrobioota ehk keha mikroobide roll tervise kujundamisel. Viimasel ajal on ta keskendunud antibiootikumide kasutamise mõju soolestiku mikroobikooslustele ja seeläbi meie tervisele. Oma uurimustöös kasutab ta Eesti geenivaramu geenidoonorite mikrobioomi andmeid. Lisaks teadusele ja selle populariseerimisele, peab lugu fotograafiast, kestvusspordist ja heast naljast.