Üle 300 aasta on kirjutatud solistile ja orkestrileteoseid, mida nimetatakse kontsertideks. Tänapäeva heliloojad kombineerivad neid sageli teiste muusikaliikidega. Näiteks sümfooniaga, mida on algselt kirjutatud ainult orkestile. Sellist ühendamist kasutab ka üks tuntumaid kaasaegseid heliloojaid Erkki-Sven Tüür oma 2002. aastal loodud teoses "Magma". Tüür pealkirjastas selle küll neljanda sümfooniana, kuid teoses mängib väga olulist rolli löökpillisolist, kirjutab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nooremteadur-doktorant Heigo Rosin.

Seega võin väita, et helilooja kirjutas teosesse teatud mitmetimõistetavuse. Solist peab ise analüüsima, millist ülesannet ta orkestri suhtes lineaarsel ajateljel asetsedes täidab.

Solist kui ühiskonna peegel
Algselt tähistas mõiste kontsert (concerto it.k) lihtsalt erinevate häälte kooskõlamist. Hilisbarokis tekkis virtuoosne instrumentaalkontsert, milles oli juhtivas rollis solist. Meenutagem näiteks Antonio Vivaldi (1678–1741) kuulsaid viiulikontserte. Koos 19. sajandi romantilise geeniusekultusega suurenes solisti roll veelgi. Solist näitas oma tehnilist meisterlikkust ja teda saatis orkester – solist oli peamiselt ühes juhtivas rollis.

Öeldakse, et muusika ja teised kunstiliigid on ühiskonna peegel. Nii näitab ka solisti – ühe isiksuse – orkestri ette tõstmine inimese "mina" järjest suuremat osakaalu. Seega esindab instrumentaalkontserdi solist metafoorselt indiviidi heitlust ühiskonnas.

Tänapäevase instrumentaalkontserdi puhul ei saa solisti rolli enam nii selgepiiriliselt määratleda. Esitan Tüüri "Magmat" oma neljandal doktorikontserdil 2024. aasta kevadel koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga Risto Joosti dirigeerimisel. Sellega seoses analüüsisin "Magmat" just solisti seisukohast. Jõudsin järeldusele, et orkestri ette toodud löökpillimängija partii sisaldab nelja erinevat funktsiooni. Nimetasin need järgnevalt: solist, ansamblist, algataja ja jätkaja.

• Solisti funktsioon avaldub eelnevalt kirjeldatud virtuoosikontserdi fenomeni kujul – solisti partii on selgelt dominantne ning seda saadab orkester.
• Ansamblist tähistab siinkohal olukorda, kus löökpillipartii on osa üldisest kõlamassiivist. Teisisõnu, ei oma ta juhtivat rolli ning on reeglina dünaamiliselt, registriliselt jne tagaplaanil.
• Algataja funktsioon tähendab muusikaliste ideede esmast väljendamist solistipartiis, mis annab kas rütmilise või meloodilise impulsi. Seda imiteerib orkester sujuvalt sarnase rütmi- või meloodiakombinatsioonina.
• Jätkaja on algataja-funktsioonile vastupidine kategooria – muusikaline materjal genereeritakse esmalt orkestris ning solist arendab ainest oma partiis.

Sellest analüüsist saab välja lugeda, et solisti funktsioon on aja jooksul muutunud. Solistil on küll keskne roll, aga tema ülesanded ansamblisti, algataja ja jätkajana lõimivad teda orkestri üldisesse helipilti. Minul kui solistil aitab tehtud analüüs asetada end kindlal ajahetkel õigesse funktsiooni, mis sobitub orkestris toimuvaga. See on oluline nii teose esitamise ettevalmistamisel kui ka hilisemal ettekandel.

Eelnevale toetudes võin järeldada, et 21. sajandiks oleme jõudnud olukorda, kus solisti muusikaline materjal ei ole kirjeldatav ainult bravuurse minakeskse partiina, mida saadab orkester. Solisti roll on olla pigem meeskonnamängija, kes loob ideid, jagab neid teistega ja saab grupist vastu informatsiooni, mida edasi arendada. Võib-olla kirjeldab selline sümbioosne muusikastruktuur ka kaasaegset ühiskonda – koos jõuab kaugemale.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 3. veebruaril

Heigo Rosin on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant ning ühtlasi ka sama kooli klassikaliste löökpillide õppejõud. Heigol on kaks bakalaureuse- ja magistrikraadi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Flaami Kuninglik Konservatoorium) ning solistidiplom Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Teda on alati paelunud solistiks olemine orkestri ees, 3. aasta doktorandina võinb Heigo kindlalt väita, et kaasaegse solisti rollide teoreetiline analüüsimine ning sõnadesse formuleerimine on olnud ülipõnev ja kasulik teekond.