Hiina teadlaste analüüs osutab, et selliseid geene, mis andsid vetikate järglastaimedele maismaaeluks vajalikke omadusi, oli sadu.

Bakterite seas on omavaheline geenivahetus väga levinud. Just geenivahetuse toimel suudavad nad tänapäeval näiteks hõlpsasti saavutada resistentsuse antibiootikumide suhtes.

Hulkraksete päristuumsete olendite seas, nagu seda on taimed ja loomad, ei ole niinimetatud horisontaalset geenisiiret olnud palju ega kuigi kindlalt teada.

Jinling Huang Hiina Teaduste Akadeemiast ja Ameerika Ühendriikide East Carolina Ülikoolist uuris nüüd koos kolleegidega läbi 31 taimeliigi geenid. Taimi oli valitud nii sammalde, sõnajalgade, puude kui ka mändvetikate seast.

Teadlased leidsid ligi 600 geeniperekonda, mis paistavad olevat taimedesse tulnud bakteritest või seentest.

Nad väidavad ka, et taimede evolutsiooniloos on olnud kaks ajajärku, mil geenisiire on olnud eriti aktiivne. Neil ajajärkudel said taimed teistelt organismidelt endale mõlemal juhul sadu uusi geene.

Geenisiire võimaldas taimedel saada uusi omadusi palju kiiremini, kui see oleks olnud võimalik tavapärasel viisil, olemasolevate geenide pärilikkuse ja muutlikkuse toimel.

Kiired muudatused võimaldasid taimedel ka kiiresti elukeskkonda vahetada: merest maismaale kolimine on päris radikaalne tegu.

Muu hulgas selgub, et taimed on seentelt saanud geeni, mis aitab neil mullast lämmastikku siduda.

Oma uuringust kirjutavad Huang ja kaasautorid ajakirjas Molecular Plant.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.