Ilu olemuse üle on teadlased pead murdnud evolutsiooniteooria kirjeldamisest saati. Neid huvitab, kas ühiskondlikke ilustandardeid mõjutab kuidagi ka seksuaalse valiku teatav surve või ongi ilu puhtalt vaataja silmis, vahendab ScienceAlert.

Vastus pole alati tingimata üks või teine. Loodusliku valiku tuntud kaitsja Charles Darwingi ei näinud ilus märki paremast tervisest või headest geenidest.

Ühiskonnas on vaieldud sellegi üle, millised on ilusa inimese universaalsed omadused – siiani pole suuremale üksmeelele jõutud. Selge pole seegi, kas mingeid üldkehtivaid ilutunnuseid on üldse olemas. Ometi on ajaloos iga kultuur pidanud teatud füüsilisi omadusi teistest köitvamaks.

Olgu objektiivsete ilustandarditega kuidas on, osa teadlasi pakub, et külgetõmbavaks peetud näojooned võivad anda tunnistust inimese heast tervisest. See, et teatud omadused inimesi ligi tõmbavad, võib kaudselt aidata selliste omaduste kandja järglastel paremini ellu jääda.

Teooria võib olla küll põnev, kuid häid tõendeid selle toetuseks napib. Sellele vaatamata väidavad uue uuringu autorid, et nende töö käsitleb küsimust seni kõige põhjalikumalt.

Oma uuringusse kutsusid nad osalema 159 noort täiskasvanut, kelle pilte paluti omakorda veebiküsitlustes hinnata 492 vaatajal. Igast noorest inimesest tehti portreefoto ning nad läbisid rea uuringuid, mis andsid aimu nende immuunsüsteemi seisundist, põletikumäärast kehas ja nende endi hinnangust oma tervisele.

Tulemusi analüüsides leidsid uurijad, et neil, kelle nägusid peeti atraktiivseks, töötas immuunsüsteem suhteliselt paremini. Eriti pidas see paika selle puhul, kui hästi suutis see tõrjuda bakteriaalseid nakkusi.

Uurijate üllatuseks ei leidnud nad seost suurema põletikumäära ja osalejate veetlevuse vahel. See võib viidata, et näo ilu annab tugevast immuunsüsteemist paremini tunnistust kui haiguse kulu ägedus. 

Teisisõnu võib näo köitvuse peamine mõte olla hüpoteetiliselt mitte niivõrd haige kaaslase vältimine, vaid see võib aidata vältida kaaslast, kes võib mõjutada vaataja enda järglaste tervist.

Uuringus tuli välja ka paar autorite sõnul huvitavat erinevust sugude vahel. Näiteks peeti mehi sagedamini ilusaks, kui nende keha loomulikud tapjarakud toimisid hästi. Tegu on rakkudega, mis mängivad võtmerolli viirusnakkustest vabanemisel. Naisi seevastu peeti ilusaks, kui bakterid kasvasid nende vereplasmas aeglasemalt. See on omakorda seotud vere mineraali-, glükoosi- ja antikehade sisaldusega.

Tulemused viitavad, et inimese näo köitvus võib olla seotud immuunteguritega, mida geenide kaudu edasi antakse. See ei tähenda siiski, et ka kultuuritegurid ei mõjutaks iga inimese isiklikku arusaama ilust. Kumb tegur on kaalukam, pole veel selge.

Autorid oletavad, et ilu ja tervise vahelised seosed võivad olla tänapäeva inimestel varjatud, sest nüüdisinimese kaaslasevaliku eelistused loksusid paika ammu enne kaasaegse meditsiini väljakujunemist.

See tähendab autorite sõnul, et kuigi atraktiivsus võis anda inimese esivanematele märku nii kaaslase tervisest kui ka immuunsüsteemi tööst, ei pruugi tervise-seosed enam pädeda. Tänapäevane meditsiin võimaldab nimelt ka kehva immuunsüsteemiga inimestel üsna hästi tervena elada.

Niisiis ei pane uus uuring paika, miks inimeste ilumeel just selline on ja mis, kui üldse, on selle evolutsiooniline eesmärk. Tulemuste kinnitamiseks läheb autorite sõnul vaja täiendavaid uuringuid. Ühtlasi peab edaspidi selguma, mis on seose põhjus.

Teadustöö avaldati Kuningliku Seltsi toimetistes.