Keegi ei tea täpselt, miks tähistab armastust süda. Oletusi on mitmeid. Näiteks võib seos pärineda antiikajal Kreekas ja Roomas kõrgelt hinnatud, kuid tänaseks kadunud taimest nimega valgulill. Julius Caesar hoidis väikeste kollaste õite ja nudide lehtedega taimevarusid riigi varahoidlas. Tugeva lõhna ja maitsva mahlaga taim oli väärt sama palju kui kuld. Kõige põhjus seisnes taime tarbimises magamistoas armurohuna. Valgulille seemned meenutasid tänaseks tuntud stiliseeritud südant.

Seletuse võib pakkuda ka antiikajal algelise anatoomia kirjeldusel südame kohta kasutatud joonis. Samas võib pärineda seos keskaegsest pärimusest, mille põhjal nägi Prantsuse nunn Margaret Mary Alacoque unes okastest ümbritsetud südant, mida pidas Kristuse omaks ja sellest sai Jeesuse pühim süda, millest kujunes armastuse ja pühendumise sümbol.

Südame teema pole oluline pelgalt seoses lõppeva nädala algust tähistanud valentinipäevaga. Südametega seoses on avastatud huvitavaid inimestevahelisi ühendusi, mis võivad olla tähtsad ka inimese ja roboti suhte kujunemise juures.

USA psühholoog Brian Ogolsky juhitud laboris korraldati kaks nädalat kestnud vaatlusuuring teineteisele lähedase kümne pikaajalises paarisuhtes inimesega. Uurijaid huvitas, kuidas mõõta inimestevahelise suhte kvaliteeti. Seni on piirdutud subjektiivsete hinnangutega, kasutades mitmesuguseid küsimustikke, kuid teadlased lootsid leida selleks lihtsama ja objektiivsema mõõdiku.

Osalejad kandsid nende vahekaugust ja südametööd registreerivaid andureid. Teadlased oletasid, et suhte kvaliteet kajastub aja jooksul registreeritud summaarses inimesi lahutavas distantsis. Lisaks nimetatud mõõtmisele koguti intervjuudega igapäevaselt kogetud stressi ja muid suhet iseloomustavaid kvaliteedi tunnuseid.

Üllatava tulemusena avastati, et lähedaste inimeste südamelöögid kippusid sünkroniseeruma ehk südamerütmid ühtlustusid. Piisava füüsiline läheduse korral algatas mõnikord südamete kokkukõla üks partner, kui teinekord võis olla juhtsignaali omanikuks teine. Uuringu autor iseloomustas nähtust südamete tantsuna.

Analoogseid südamerütmide ühtlustumise näiteid on täheldatud ema ja lapse mängu ajal ning loomulikult armunute puhul. Viimast demonstreerib katse, milles piisas kui nn "südame kaotanud" istusid laua taga, teineteise vastas. Südamelöökide sünkroniseerimise kõrval teatakse palju paremini partnerite liigutuste ja kehaasendite matkimist, mille vahest kõige ilmekamaks ilminguks on partneriga tantsimine. Sellest pärineb ilmselt Ogolsky südamete tantsu allegooria.

Nähtus on huvitav, sest protsess kulgeb osalejatele märkamatult, kuid samas tajutakse mõistetamatut meelehead. Nii nagu tantsu alguses on partnerite liigutused veel "paigast ära", siis selgus, et ka südamete löögisagedused alguses erinevad, kuni mingi inimesele tajumatu signaal asub ühe osapoole südamerütmi juhtima teisega sarnasesse takti.

Pole teada, mis on nähtuse füsioloogiline põhjendus. Oletatakse, et tegemist võib olla sotsiaalsete loomade jaoks olulise ürgse pärandiga. Võib-olla kajastab nähtus partnerite üksteise tunnetuse reaktiivsust, mille tulemusel mõistetakse või tajutakse teineteist ilma sõnadeta. Asjaolu võib seletada nähtuse ürgset tausta ja ühisosa mitte-kõnevõimeliste loomadega. Igatahes kinnitab ka statistika, et lähedases ja hoolivas suhtes inimesed elavad kauem ning neil on väiksem tõenäosus haigestuda.

Tehnoloogiaga seostuv esimene mõte võib viia lähisuhet üha rohkem sisustava tehnilise seose teema juurde. Kardetavasti ei edasta internet südameid sünkroniseerivaid võnkeid ja inimestevahelistest tunnetest jääb midagi puudu. Ühtlasi teeb muret üksilduse suurenemine, mida maskeerib sotsiaalvõrgus elavate partnerite arv. Üksildus on tunne, mitte laikide arv. Võimalik, et lähedusetundes omavad südamerütmid alateadvust mõjutavat efekti. Üksildus on lähikontaktide tajutud puudus. Tunne, mida võidakse kogeda ka keset võõraks jäävat rahvamassi.

Nagu tõdetud, need võivad olla esimesed tehnoloogiaga seostuvalt pähe torganud ideed. Mõeldu pole vale, aga kõrvale võiks sobida midagi uut ja üllatavat. Prantsusmaa Montpliieri ja de Cergy-Pontoise' ülikoolide teadlased leidsid, et inimesed kalduvad sünkroniseerima omi liigutusi ka robotiga suheldes masinast partneri omadega. Kusjuures inimesed ei osanud öelda, miks nad seda teevad.

Seega paistab, et tegemist on töökindla, ajast ja olukorrast sõltumatu nähtusega, mille evolutsioon on inimeses alles hoidnud. Toodud näidete põhjal võib sünteesida idee tuksuva südamega robotist. Vahest aitab see lähendada ja isegi lohutada, kui isegi kord aastas keegi sind ei mäleta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".