Vanim inimeste esiisa osutus arvatust veelgi vanemaks
Vanim teadaolev nüüdisinimese kivistis tuli välja 1960. aastatel Etioopias. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et kivistise vanus ulatub vähemalt 233 000 aastani ehk on 36 000 aasta võrra vanem, kui seni arvatud.
Nüüdisinimese ehk Homo sapiensi kõige varasemate esindajate luid tuleb välja äärmiselt harva. Praeguseks on anatoomilises mõttes moodsa nüüdisinimese säilmeid leitud Aafrikas vaid kaheksast kohast. Sealjuures tuntakse vanimat säärast leidu Kibish Omo nime all. Nüüd hindas Cambridge'i Ülikooli teadlase Clive Oppenheimeri juhtud töörühm Omo seniarvatust vanemaks, vahendab Gizmodo.
Uuringut vedasid arheoloogide ja antropoloogide asemel geograafid, sest inimjäänuste vanuse hindamiseks oli vaja teadmisi ka neid ümbritseva pinnase kohta. Kuna Omo luustik leiti vahetult vulkaanituha kihi alt, kulusid uuringus marjaks ära vulkanoloogide teadmised.
Inimluid ümbritseva tuha vanust ja erinevust muudest pinnasekihtidest on teadlased püüdnud kindlaks teha varemgi. Nende uuringute tulemusel hakkasid teadlased paarikümne aasta eest Omo vanuses kahtlema. Nüüd oletavad uue töö autorid, et tabasid lõpuks naelapea pihta ja pakuvad Omo vanuseks vähemalt 233 000 aastat varem pakutud 197 000 asemel.
Uuringu autori ja vulkanoloogi Céline Vidali sõnul klapib uus hinnang enamiku uuemate inimese evolutsiooni mudelitega. Viimaste järgi kujunes Homo sapiensi liik välja kusagil 200 000–350 000 eest.
Kõnekas tuhk
Omo luustik tuli välja 1967. aastal Omo Kibsihi kivimikompleksist Edela-Etioopias. Leiukoht jääb Ida-Aafrika rifitvööndi orgu, mis on vulkaanilise aktiivsuse poolest tuntud piirkond. Céline Vidal osaleb aga uurimisprojektis, mille eesmärk on mõista just Etioopa riftipiirkonna ülisuurte vulkaanipursete toimumisaega ja ajalugu 300 000–60 000 aasta eest.
Ta lisab, et töörühm püüab muistsete pursete aegu tekkinud vulkaaniliste kivimite analüüsil välja selgitada, millal need aset leidsid ja millise keemilise jälje endast maha jätsid. Kuna iga vulkaanipurske jälg on Vidali sõnul ainulaadne, kaardistavad teadlased purske käigus lendunud tolmu teekonda kilomeetrite jagu vulkaanist eemal. Etioopias jäävad tolmukihtide piirkonda ka arheoloogilised leiukohad.
Tolmu vanuse määramisel jääb traditsioonilistest radiosüsiniku meetoditest väheks. Uurides aga vulkaanisetetest võetud pimsskivi-proovide keemilist koostist, suutis töörühm ajateljel paika panna kõik suuremad vulkaanipursked hilisesse kesk-pleistotseeni. Samas ajavahemikus kujunes välja nüüdisinimene.
Ei üllatust?
Omo luustik leiti omal ajal ligi kahemeetrise vulkaanituha kihi all asuvatest setetest. Tuha vanust ei saa otseselt kindlaks teha, kuna see on liialt peeneteraline. Vidali sõnul kõneleb Omo vanusest kõige selgemalt vahetult luustiku kohal paiknev tuhakiht.
Ühes kolleegidega analüüsis ta sealset tolmu ja võrdles kihi keemilist jälge teiste Etioopia riftipiirkonna purskejälgedega. Nii viisid nad vulkaanisetted kokku leiukohast 400 kilomeetri kaugusel asuva Shala vulkaani suure purskega. Kuna Shala purse leidis aset umbes 233 000 aasta eest, peab Omo olema Vidali sõnul vähemalt 230 000 aasta vanune.
Uue hinnangu veapiir on samas märkimisväärsed 22 000 aastat siia-sinna. Töörühm loodab edasiste uuringutega seda piiri koomale tõmmata. Ühtlasi ei suutnud uurijad kindlaks teha kivistise kõrgeimat võimalikku vanust. Edasistes uuringutes loodavad nad selle siiski kindlaks teha, seostades vahetult kivistise alla jäävat tuhakihti teiste tuhasetetega.
Ehkki uuring annab uut teadmist, pole tegu enneolematu läbimurdega. Vanima teadaoleva nüüdisinimese kivistise sedavõrd kõrge vanus pole teadlastele kuidagi üllatav, sest geeniandmete järgi kujunesid mitmed Homo sapiensile iseloomulikud tunnused välja ehk juba 600 000 aasta eest. Samas on mõned Marokos asuva Jebel Irhoudi leiukoha kivistised umbes 300 000 aasta vanused, kuid need ei kuulu tänapäevasele, vaid arhailisele Homo sapiensile.
Vidali sõnul on Jebel Irhoudi luustikel küll mõningad Homo sapiensi tunnused, kuid neid ei loeta täielikult nüüdisinimesteks. Omol on samas olemas kõik moodsa nüüdisinimese tunnused, nagu pikk ja ümar pealagi ja alalaõualuul hästi eristatav lõug.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Nature.
Toimetaja: Airika Harrik