Uurijate sõnul osutab nende töö, nagu mitmed varasemadki, et laste kaasasündinud immuunvastus koroonaviirusega kohtudes on täiskasvanutega võrreldes tugevam. Kuna antikehad on tõenäoliselt siiski uuesti nakatumise ärahoidmiseks vajalikud, tõstatab uuring küsimuse, kui hästi on lapsed kaitstud võimalike tulevaste nakatumiste eest, vahendab Nature.

Uues uuringus vaatlesid uurijad 57 last mediaanvanuses neli eluaastat, ja 51 täiskasvanut mediaanvanuses 37 eluaastat. Kõik uuritud inimesed olid andnud 2020. aastal 10. mai ja 28. oktoobri vahel positiivse koroonaproovi. Uuritavatel olid kas kerged sümptomid nagu peavalu ja palavik või põdesid nad haigust üldse sümptomiteta.

Uurijad võtsid neilt ninast ja kurgust vatitikuga proove, et mõõta nende kehades viiruse RNA hulka. Samuti määrasid uurijad uuritavatel vereproovi põhjal viirusevastaste immunoglobuliin G antikehade taseme. Selgus, et nii lastel kui ka täiskasvanutel oli kehas viirust ühesuguses koguses, aga ainult 37 protsendil lastest tekkisid koroona vastu antikehad. Võrdluseks tekkisid antikehad 76 protsendil täiskasvanutest.

Varasemateski uuringutes osutusid laste antikehavastused täiskasvanute omadest erinevaks. Näiteks leidis Columbia Ülikooli immunoloog Donna Farber koos kolleegidega, et täiskasvanutel nakatumise järel tekkivad antikehad on mitmekesisemad. Muu hulgas on neil lastega võrreldes rohkem viirust tõkestavaid antikehi. Farberi sõnul kinnitab ja täiendab Austraalia uuring tema tulemusi.

Jõuline vastus

Uurijad oletavad, et lastel võib tekkida vähem antikehi, sest nende kaasasündinud immuunvastus on täiskasvanutega võrreldes ühetaolisem. See immuunsus on haigustekitajate vastu esimene kaitseliin, mis pole loodud sihtima ühtki konkreetset haigustekitajat. Laste kehad võivad olla ka paremad reageerijad ja tabada viiruse kohe, kui see kas kurgu või nina kaudu kehasse jõuab. See tähendab Farberi sõnul, et keha puhastub viirusest kiiresti ega jää ootama antikehi tootvat immuunvastust.

Varasemad uuringud on samuti näidanud, et lastel tekib nakkuse mõjul tugevam ja kiirem immuunvastus, ning et kaasasündinud immuunsüsteem mängib selle vastuse kujunemises tähtsat rolli. Mida noorem on laps, seda tõenäolisemalt on uurijate sõnul selle taga just kaasasündinud immuunvastus.

Uue uuringu kaasautori ja Murdochi lasteuuringute instutuudi immunoloogi Paul Licciardi sõnul uudistas töörühm lastel kaasasündinud immuunrakke ja märkas, et lastel, kellel antikehi ei tekkinud, polnud immuunvastus kuidagi tugevam. Licciardi sõnul tasuks seda teemat edasi uurida.

Austraalia töörühm mõõtis uuritavatel veres ka immuunrakkude taset. Uurijad märkasid, et lastel olid täiskasvanutega võrreldes teatud liiki antikehi tootvaid mälurakke ehk B-rakke ja T-rakke vähem. See viitab uuringuga mitte seotud Albert Einsteini meditsiinikolledži lastearsti Betsy Heroldi sõnul, et lastel on konkreetse viiruse vastu suunatud ja immuunmälu tekitav nii-öelda kohandatud immuunvastus väiksem.

Ebakindel kaitse

Uurijad muretsevad, et kui laste kohandatud immuunvastus pole kuigi jõuline, võib see neile tähendada suuremat ohtu uuesti nakatuda. Betsy Herold hoiatab aga, et sellise järelduse tegemiseks napib praegu andmeid. 

Uuringuga mitte seotud Wellcome Sangeri instituudi rakugeneetiku Kerstin Meyeri sõnul ei pruugi lapsed küll olla korduva nakatumise eest täiskasvanutega võrreldaval määral kaitstud, kuid nakatumise korral põevad nad üldjuhul siiski haigust väga kergelt.

Uus uuring käsitles eeskätt inimesi, kes nakatusid SARS-CoV-2 esialgu levima hakanud  variantidesse, mistõttu ei pruugi tulemused pädeda delta ja omikroni varianti nakatunud inimeste puhul.

Paul Licciardi sõnul leidis tema töörühm 2021. aastal deltasse nakatunud inimeste esialgsete analüüside põhjal, et enamikul lastest ja täiskasvanutest tekkisid nakkuse mõjul antikehad. Asi võib tema sõnul olla selles, et delta varianti nakatunud inimese kehas on viirushulk suurem. Nüüd uurib töörühm edasi omikroni varianti nakatunud inimeste immuunvastust.

Uuring avaldati ajakirjas JAMA Network Open.