Niisugusele järeldusele on oma uuringu põhjal jõudnud rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas José Valdebenitoga Bathi Ülikoolist Inglismaal.

Nad uurisid, kui aktiivsed on immuunsüsteemi reguleerivad geenid isastel ja emastel mustjalg-tüllidel. Mustjalg-tüll on väike pikakoivaline linnuke, keda elab Euroopas, Aasias ja Aafrikas.

Teadlased uurisid seekord just Hiina mustjalg-tülle: nii neid, kes elavad rannikualadel, kui ka neid, kes elavad sisemaal. Uuring tõi tõdemuse, et lindude immuunsus elupaigast ei sõltu, küll aga soost.

Valdebenito ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Immunogenetics, et sugudevahelise erinevuse aluseks tunduvad olevat lindude sugukromosoomid ehk niisugused kromosoomid, mis on eri sugupooltel erisugused.

Inimestel nimetatakse sugukromosoome X- ja Y-kromosoomiks, kusjuures meestel on neid mõlemaid üks, naistel on aga X-kromosoome kaks ja Y-kromosoomi ei olegi.

Lindudel on aga just isastel kaks ühesugust kromosoomi, mida nimetatakse Z-kromosoomiks, emastel aga kaks erinevat kromosoomi, Z- ja W-kromosoom.

Paljud immuunsusega seotud geenid asuvad aga just Z-kromosoomis, mida isastel on kaks. Just see võibki teadlaste sõnul olla üks põhiline põhjus, miks isaslindude immuunsus on tugevam kui emastel.

Liiatigi on isaslindudel mõlemad Z-kromosoomid aktiivsed, erinevalt naisinimeste X-kromosoomidest, millest üks on aktiivne, aga teine passiivne.

Teadlasi ajendas uuringut tegema tähelepanek, et mustjalg-tüllide seas elavad isased keskmiselt kauem kui emased, erinevalt inimestest, kelle seas on naiste keskmine eluiga pikem kui meestel.

Edasi kavatsevad teadlased uurida immuungeenide aktiivsust ka muudel linnuliikidel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.