Soome ja Rootsi teadlased on välja selgitanud, et vähemalt räusktiirudel on siin tähtis roll täiskasvanud isaslindudel, kes näitavad noortele lindudele isikliku eeskujuga ette, kuidas rändamine käib.

Patrik Byholm Helsingi Ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid selle tõdemuseni GPS-seadmete abiga, mille nad lindudele rände ajaks külge panid.

Seda, et rännuoskused antakse põlvest põlve edasi ettenäitamise ja kaasamise teel, on kahtlustatud muidugi ennegi, kuid otsest teavet selle kohta, kuidas ühe parve linnud rännuteel omavahel suhtlevad, on seni olnud vähe.

Byholm ja kolleegid varustasid nüüd jälgimisseadmetega linnuperede kõiki liikmeid ja said seetõttu ka individuaalsetest interaktsioonidest senisest selgema pildi.

Tuli välja, et räusktiirudel lasub rännutarkuste noortele edastamise ülesanne eelkõige isaslindudel. Enamasti oli noorlinnu peamiseks juhendajaks esimesel rännul lõunasse tema bioloogiline isa, kuigi ühel juhul täitis seda rolli kasuisa.

Teadlased analüüsisid lindude liikumisi suure täpsusega ja tuvastasid, et noored linnud hoiavad pidevalt oma juhendaja ligidusse. Kui see tähtis kontakt mingil põhjusel katkes, siis sai noorlind hukka.

Seda, et just isas-, mitte aga emasräusktiirud on peamised rännuõpetajad, ei osanud teadlased enne uuringut arvatagi. Miks see nii on, ei oska nad vastata.

Byholm ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et esimesel iseseisval rändel lõunast tagasi põhja järgisid noorlinnud üsna täpselt sedasama marsruuti, mida olid varem koos isaga läbinud.

Saadud tähelepanekutest järeldub niisiis, et rännuoskused kuuluvad räusktiirudel kultuuripärimusse.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.