Töörühm kirjeldab oma uuringus katset, mis ei sujunud päris plaanipäraselt. Nad kinnitasid väikesele rühmale suurleigaritele (Cracticus tibicen) kere külge rakmete-laadsed jälitusseadmed. Linnud aga otsustasid, et ei soovi katset kaasa teha ja aitasid teadlaste silme all üksteisel rakmed seljast, vahendab Gizmodo.

Uurijate sõnul võib selline käitumine olla märk suurleigarite altruismist ehk abivalmidusest ja isetusest. Samuti näevad uurijad selles tugevat tõendusmaterjali, et vareslaste hulka kuuluvad suurleigarid on väga sotsiaalsed ja intelligentsed olevused.

Teaduskeeles kannab lindude teguviis nime päästekäitumine. See tähendab autorite sõnul, et üks isend püüab teist hättasattunud isendit päästa, ilma et päästjal sellest otsest kasu oleks. Päästekäitumine on omane veel näiteks sipelgatele, kuid seda on täheldatud ka seišelli roolindudel, kes aitavad üksteisel vabaneda nende külge kleepuvatest troopikataime Pisonia grandise seemnetest. Uurijate sõnul võis suurleigarite puhul olla tegu esimese teadaoleva päästekäitumise juhtumiga.

Suhtlevad ja koostöised

Töörühma katse algne mõte oli mõista paremini suurleigarite liikumist ja omavahelist suhtlust. Näiteks huvitas uurijaid, kui kaugele linnud iga päev lendavad ning kuidas mõjutab iga linnu sugu, vanus ja staatus tema käitumist parves. Uuringul oli teinegi eesmärk: katsetada uhiuusi ja veel läbi proovimata jälitusseadmeid. Uuringu autori Dominique Potvini sõnul kavaldasid linnud aga uurijad üle.

Enamik olemasolevaid jälitusseadmeid on keskmist ja väikest mõõtu lindudele liiga suured. Väikestel seadmetel kipub aga väheks jääma andmete salvestusruumi, nende akud peavad vähe vastu ja neid ei pruugi saada mitu korda kasutada. 

Töörühm valmistas uue ja alla grammi kaaluva jäitusseadme, mis pidi kõik need mured lahendama. Rakmetega seljakotti meenutav seade laeb ja edastab andmeid juhtmevabalt ning tuleb linnul teda puutumata magneti mõjul seljast. Potvini sõnul oli töörühm algul uue seadme paljulubavate võimaluste suhtes põnevil.

Uuringu jaoks õpetasid autorid söötmisjaamas käima rühma kohalikke suurleigareid, kellest viiele kinnitasid nad kere külge jälitusseadme. Potvini sõnul oleks pidanud olema seade vastupidav ja linnu küljest ära tulema üksnes magneti või väga heade kääridega.

Asi hakkas aga algusest peale kiiva kiskuma. Kümme minutit peale viienda linnu rakmestamist asus üks seadmeta emaslind hoolega nooremalt liigikaaslaselt seadet maha kiskuma, mis tal lõpuks ka õnnestus. Sama muster kordus järgnevatel päevadel ja kolmandaks päevaks oli viimnegi seade ühelt dominantsemalt isaslinnult eemaldatud.

Uurijad pole kindlad, kas kõigilt lindudelt aitas rakmed seljast sama liigikaaslane või tõttas talle appi teisigi. Igal juhul võis see uurijate sõnul olla märk päästekäitumisest. Potvini sõnul olid linnud olukorras, kus neil oli vaja üksteist aidata ja üksteiselt abi vastu võtta.

Äsja kirjeldatud käitumisviis kinnitab uurijate sõnul ka vaimset võimekust nõudva keeruka probleemilahendamise oskuse olemasolu. Nad kirjutavad, et pole selge, kas suurleigarid otsisid esmalt üles rakmete nõrgima koha või sikutasid neid suvalisest kohast katkemiseni. Kui linnud tõesti esmalt nõrgima koha välja otsisid, annab see tunnistust nende paindlikkust mõttetööst ja õppimisvõimest ühes koostöise probleemilahendusoskusega.

Ilma täpsemate katseteta on uurijate sõnul aga keeruline hinnata, kas suurleigarid tõesti lähenesid rakmetele nii süsteemselt. Igal juhul on uurijate sõnul vaja täiendavaid suureligarite vaimse võimekuse uuringuid, eriti liigikaaslaste aitamise kontekstis. Lisaks soovitavad nad edaspidi vaimselt võimekate ja koostöövõimeliste loomade jälgimisuuringutes arvestada, et viimased võivad üheskoos püüda seadet eemaldada.

Nupukust ja probleemilahendusoskust on täheldatud teistelgi sotsiaalsetel liikidel. Karjakesi elavatele liikidele on koostöö hea, sest see kergitab iga üksikisendi võimalust karjas ellu jääda ning tervel karjal läheb paremini, kui karja isendid on tugevad ja terved.

Suurleigarid elavad umbes tosinast linnust koosnevates parvedes. Neil võimaldab vaimne võimekus kaitsta üheskoos oma territooriumi ja ühiselt noorlinde kasvatada. Uurijate sõnul on võimalik, et linnud nägid jälitusseadmes parasiiti, mis tuli eemaldada – selle võimalusega nad uuringut alustades ei arvestanud.

Uurimus ilmus ajakirjas Australian Field Ornithology.