Mikrobioloog: koerale toorest liha söötes riskid oma tervisega ({{commentsTotal}})

Lihalt leiab sageli inimeste tervisele ohtlikke baktereid.
Lihalt leiab sageli inimeste tervisele ohtlikke baktereid. Autor/allikas: blumenbiene/Creative Commons

Koduloomadele toorest liha või seda sisaldavaid külmutatud toitesegusid söötvad inimesed seavad ohtu omaenda tervise, viitab Hollandis tehtud uuring.

"Peab täiesti paika, et koerad ja kassid ise on bakteriaalsete nakkuste suhtes vägagi vastupidavad. Ja ma ei tee sellest saladust, et meie tehtud uuring lähtub eeskätt murest inimeste, mitte loomade tervise pärast," rõhutas uurimuse juhtivautor Paul Overgaauw Utrechti ülikooli veterinaarse rahvatervishoiu osakonna mikrobioloogiaprofessor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kokku uuris professor kolleegidega 35 Hollandis müüdavat toorel lihal põhinevat külmutatud toitesegu. Inimeste tervist ohustavaid baktereid või parasiite sisaldas neist vähemal või rohkemal määral suurem osa. Muu hulgas leidis Overgaauw lihast mitmete laialt kasutatavate antibiootikumide suhtes resistentseks muutunud kolibaktereid, salmonellat ja ka näiteks parasiiti Toxoplasma gondii. Täpse ülevaate saab allolevalt graafikult.

Sarnaste tulemusteni on jõutud USA-s ja Kanadas tehtud uuringutes. "Osaliselt on selle toidu puhul häda, et sinna jõudev liha on sageli seedeorganite ja inimeste jaoks toidukõlbmatuks hinnatud produktidega segamini," nentis mikrobioloog. Samas ei pruugi olla väga mõistlik ka koertele ja kassidele otse lihakarnist pärineva lihakäntsaka andmine.

"Kõik sõltub sellest, kui palju sa ise toore lihaga kokku puutud, kuidas seda köögis töötled ja loomadele annad. Selles mõttes pole vahet, kas teed seda ise või ostad lemmikloomapoest valmistooteid. Julgen arvata, et liha on saastunud igal pool," arutles Overgaauw.

Teisisõnu, elementaarseid hügieeniharjumusi tasub järgida ka lemmikloomadele toitu andes. Eriti juhul, kui majapidamises elavad nõrgema immuunsüsteemiga inimesed nagu lapsed, rasedad, vanemaealised või immuunsüsteemi tööd allasuruvaid ravimeid võtvad inimesed.

Mikrobioloog märkis, et salmonellasse ja listeeriasse haigestunud loomad heidavad baktereid kõikjale oma lähiümbrusse. Uuringutes on leitud baktereid loomade väljaheidetest ja tolmuimetajatest isegi kaks nädalat pärast nakatumist. "Kassid ja koerad ise pole enamasti väliselt haiged. Nad käituvad peamiselt bakterikandjate ja -külvajatena," laiendas Overgaauw.

Probleemi muudab siinkohal teravamaks linnastumine. Ka professor ise kasvas üles maamajapidamises – koeri ja kasse seal tuppa ei lastud. Korteris on lähikokkupuude aga vältimatu. Ideaalis võiks seega – kuigi idee võib tunduda eestlastele võõras – küpsetada ka lemmikloomadele antavat liha. Sellega väheneb nakatumisrisk märkimisväärselt.

Koera- ja kassiomanikud, kes oma lemmikuid eriliseks terviseohuks ei pea, võiksid aga endalt Overgaauwi sõnul küsida, millal vaevas neid viimati näiteks kõhulahtisus.

"Suur osa inimesi ei tunne ennast alati hästi, võib-olla on neil kerge palavik, võib-olla lihasvalu. No tore, juhtub ikka! Me ei lähe selle pärast tavaliselt arsti juurde, et välja selgitada, mis seda põhjustas," viitas Overgaauw võimalusele, et paljud parasiitidest ja bakteritest põhjustatud haigusjuhtumid ei jõua ametlikku statistikasse. Küll võib näha aga statistikas, kuidas tõuseb suvise grillihooaja alates näiteks salmonelloosi nakatunute arv.

Muideks, statistika näitab ka, et umbes pooled koeraomanikud lasevad vähemalt aeg-ajalt end oma lemmikul limpsida.

Kas koerad ja kassid peavad leppima siis tõesti ainult kuivtoidu ja steriliseeritud konservidega? Üldiselt sisaldavad need professori sõnul kõiki eluksvajalikke toitaineid. "Ei tasuks ka peljata, et see kahjustab kuidagi nende soolestiku mikrobioomi, sest need sisaldavad taimseid kiudaineid. Koertele ainult toorest liha andes söödad neile rohkem haigustekitajaid, kuid ei anna toitu juba nende soolestikus elavatele bakteritele. See loob oportunistlikele mikroobidele vohamiseks soodsamad võimalused," lisas Overgaauw.

Ja taaskord, kui himu koerale ja kassile lihakäntsakas anda on tõesti suur, võib seda bakterite tapmiseks ja enda tervise huvides grillida nagu omaenese toitu.

Uurimus ilmus ajakirjas Veterinary Record.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: