Soolebakterite ja vaimse tervise vaheline seos sai uut tuge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Idee vaimse tervise ja mikrobioomi vahelisest seosest pole enam  ebamaine.
Idee vaimse tervise ja mikrobioomi vahelisest seosest pole enam ebamaine. Autor/allikas: Steve Gschmeissner/SPL

Soolestikus elavad mikroobid võivad mõjutada lisaks ainevahetusele ja immuunsüsteemile ka ajus toimuvat. Tuhandete eurooplaste mikrobioomi uurinud teadlased leidsid nüüd kahte tüüpi baktereid, kelle soolestikust puudumine seostub depressiooni põdemisega.

Belgia ja Hollandi teadlased eesotsas Jeroen Raesiga uurisid kokku 532 erinevat bakteritüve. Analüüsi põhjal suutis valmistada neist enam kui 90 protsenti keemilisi ühendeid, mis sarnanevad inimeste närvirakkude vahelises suhtluses kasutatavatele ainetele. Selleks vajalike geenide olemasolu ei tähenda automaatselt, et bakterid sünteesivad neid ka inimeste soolestikus. Teisalt esineb samu geene vabas looduses elavatel bakteritel oluliselt harvem.

Isegi juhul kui selleks on võimelised vaid mõned liigid, võivad mõjutada bakterid inimeste tuju, käitumist ja vaimset tervist. Selleks pakub sobivat kanalit aju ja soolestikku ühendav uitnärv. Närvi vahendusel reguleeritakse seedeprotsesse, kuid see kannab ka infot soolestikust ajju.

Enam kui 2000 eurooplaste mikrobioomi uurimisel leidis Raes kolleegidega, et mõnede inimeste soolestikus leidus erakordselt vähe perekondadesse Coprococcus ja Dialister kuuluvaid mikroobe. Coprococcus valmistab oma mõjult dopamiinile sarnanevat ühendit. See on üks tähtsamaid aju virgatsaineid, mis mängib olulist rolli ka depressiooni tekkimise ja vaimse tervise juures laiemalt.

Inimeste terviseandmed näitasid, et bakterite arvukuse vähenemiseni ei viinud antidepressantide kasutamine. Samas ei võimalda uuringu ülesehitus öelda, kas kehv vaimne tervis viib mikroobide arvukuse languseni või suurendab nende kahe bakteriperekonna arvukuse vähenemine depressiooniriski. Välistada ei saa sedagi, et kaks teineteist nõiaringina võimendavad.

Järgmise sammuna kavatseb kasvatada töörühm samu baktereid katseklaasides. See aitab paremini mõista, kuidas käituvad ja milliseid aineid valmistavad bakterid oma loomulikus keskkonnas. Kuigi DNA põhjal saab teha mõningaid ennustusi, sõltub geenide avaldumine neid ümbritsevatest tingimustest. Erinevalt näiteks kolibakteritest on uuritud perekondi Dialister ja Coprococcus suhteliselt vähe.

Samuti loodab Raes kolleegidega välja selgitada, kas sarnane mõju on kõigil perekonda kuuluvatel liikidel. Kui värskes töös seostati Dialister'i väikest arvukust depressiooniga, siis teises hiljutises töös põdesid artriiti sagedamini need inimesed, kelle soolestikus elas Dialister'i baktereid keskmisest rohkem. Seega võivad olla erinevatel bakteritüvedel erinev mõju.

Pikemas plaanis võivad viia sarnased alusuuringud uute viisideni vaimsete hädade leevendamiseks. Kasulike bakterite ehk probiootikumide või psühhobiootikumide manustamisel võib olla ka neid ennetav mõju.

Selleks peavad leidma aga teadlased esmalt ka võimaluse, kuidas manustada neid haigetele senisest edukamalt. Varasemate analüüside kohaselt suudavad suu kaudu manustavates bakterikokteilides leiduvatest bakteritest soolestikus püsima jääda ja kanda kinnitada vaid vähesed.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Microbiology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: