Mida kauem on toit soolestikus, seda rohkem tekib seal "aeglasi" baktereid ({{commentsTotal}})

Foto: Chris Bickel/Science

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurisid, kuidas muutub inimese väljaheite bakterikooslus vastavalt toidu seedimiskiirusele. Tulemused kinnitavad, et toit mõjutab seda, kas meie soolestikus elavad "kiired" või "aeglased" bakterid.

Kiired bakterikooslused iseloomustavad kiiret seedimist, mis on omane kiudainerikka dieedi sööjatele. Aeglased kooslused aga aeglaselt kasvavate bakterite kooslusi.

Need kujunevad välja kiudainevaese, nn lääne dieedi puhul. Valitud seedimiskiirusi inimese füsioloogiale tõlgendades tähendab aeglane seedimine toiduportsjoni seedimist 3-4 päevaga, kiire seedimine 1-2 päevaga.

"Mida aeglasem on meie seedeprotsess, seda enam koguneb soolestikku jääkaineid lagundavaid baktereid. Liiga pika seedeprotsessi tõttu bakterite osakaal aina suureneb. Nad hakkavad tootma inimorganismile kahjulikke ehk toksilisi ühendeid. Lisaks on sellisel juhul nende peamine energiaallikas soolestiku limakiht, mille kahjustumisel võib tekkida soolepõletik," selgitas uuringu üks autoritest Kaarel Adamberg, Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnoloogia osakonna vanemteadur.

Tavaliselt on 30 protsenti inimese väljaheitest bakterid. Ülejäänu moodustavad seedumatud või seedimata jäänud toidujäägid ja vedelik.

Värske töö raames seadsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased eesmärgi eristada kiireid ja aeglaselt lagunevaid baktereid. "Kiirelt kasvavad bakterikooslused iseloomustavad olukorda, kus kiudainete lagundamine on ülekaalus võrreldes valkude lagundamisega," märkis Adamberg.

Bakteritele tuleb anda süüa

Tehnikaülikooli ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) ühisuuring oli tehtud küll laboritingimustes, kuid selle tulemused võiksid leida rakenduse inimeste tervise parandamisel.

On võimalik teha analüüs, et saada ülevaade, kas inimese soolestikus on rohkem kiireid või aeglasi baktereid ning vastavalt sellele viia tema kehasse näiteks tableti abil just neid baktereid, mida rohkem oleks tarvis.

Adamberg aga rõhutab, et ka siis ei saa jätta oma kõhubaktereid nälga. Kui teie soolestikus peaksid domineerima aeglased bakterid ning sinna viia juurde kiireid ja kiudaineid armastavaid baktereid, siis jäävad viimased nälga, kui te ei söö piisavalt palju puu- ja juurvilju ning täisteratooteid.

Järgnev tabel anna ülevaate, millised toiduained toetavad kiirete, millised aeglaste bakterikoosluste kasvu:

KIIREDAEGLASED
Täisteratooted (täisteraleib)Nisusai
Kliid, seemnedMagusjoogid, näiteks limonaad
Kaalikas, peet, porgand, peetRasvane toit, näiteks liha ja peekon
ÕunTugevalt pastöriseeritud piimatooted ja juust

 

Selle tulemusena tekib rohkem kasulikke orgaanilisi happeid nagu piimhapet, äädikhapet jt. Need annavad soolestiku rakkudele energiat, aktiveerivad meie immuunsüsteemi, pärsivad liigset söögiisu ning reguleerivad soolesisu happesust. Lisaks suureneb kiudainete ja orgaaniliste hapete tõttu toidumassi maht. See omakorda aktiveerib soole peristaltikat kiirendades toidu liikumise kiirust seedetraktis.

Aeglase ainevahetuse mudeli puhul lagundatakse olulisel määral ka valkudest pärit aminohappeid, mis muudab pH aluselisemaks. Lisaks sellele kaasneb valkude lagunemisega ka mitmete organismile toksiliste ühendite teke (fenool, väävelvesinik jt). Lääne dieediga kaasneb tavaliselt ka suurem rasvade tarbimine, mis omakorda tõstab sapisoolade hulka seedetraktis.

See uuring ei keskendunud küll otseselt sapisoolade mõjule, aga on teada, et sapisoolad takistavad mitmete heade kiudaineid lagundavate ja orgaanilisi happeid tootvate bakterite kasvu, samuti on bakterite poolt toodetud sapisoolade laguproduktid inimesele mürgised.

Adamberg kinnitas kolleegidega, et toidu liikumise kiirus mõjutas bakterikooslust oluliselt. "Vaadeldes kahte erinevat seedimistüüpi, võime järeldada, et saame toiduga seni arvatust oluliselt rohkem mõjutada meie soolebakterite ainevahetust ning seeläbi omakorda inimese tervist," lisas Adamberg tulemuste põhjal.

"Tervislik, mitmekülgne ja just kiudaineterikas toit ei taga meile üksnes hea enesetunde ja sobiva kehakaalu, vaid aitab oluliselt vähendada ka toksiliste ainete tekkimist inimese organismis, hoiab ära põletikke ja onkoloogilisi haigusi," laiendas Adamberg.

Uurimus ilmus ajakirjas Microbal Ecology in Health and Disease.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: