Tulemused vihjavad, et inimeste mikrobioom on suures osas pärandatav, vaatamata sellele, et selle täpset liigilist koosseisu mõjutavad mitmed välised erinevad tegurid, alates antibiootikumide ja teiste ravimite kasutamisest kuni toidusedeli eripäradeni välja. Kuigi sarnastele tulemustele on jõutud ka mitmetes varasemates töödes, viitab ajakirjas Science ilmunud töö, et mutualistlike bakterite evolutsioon kulges inimlaste endi evolutsiooniga laias laastus samas tempos.

Texase ülikooli teadlased eesotsas Howard Ochmaniga kogus uurimuse tarbeks esmalt gorillade, bonobote, šimpansite ja Ameerika Ühendriikides elavate inimeste rooja ning uuris seejärel proovides leidunud kolme bakterite perekonna -- Bacteroidaceae, Bifidobacteriaceae ja Lachnospiraceae pärilikkusainet. Erinevalt eelnevatest analoogsetest baktertite põlvnemissuhteid selgitavatest analüüsidest keskendus Ochmani töörühm aga suhteliselt kiiresti muutuvale geenile güraas B, mida võib leida kõigi vaatluse alla võetud bakteriliikide genoomist.

Viimaks võrdlesid teadlased bakterite ja inimlaste evolutsioonipuid. Neist mõlemad peegeldasid sama evolutsioonilist harunemist. Teisisõnu ei leitud enamikke inimesi iseloomustavaid bakteriliike teiste primaatide roojas ja vastupidi. Kolmest bakterite perekonnast kahe alusel võis hinnata, et šimpansite ja inimeste ning inimeste ja gorillade ühine esivanem elas vastavalt 5,3 ja 15,6 miljoni aasta eest. See on suhteliselt heas vastavuses inimlaste endi pärilikkusaine põhjal tehtud järeldustega.

Kolmas vaatluse alla võetud bakterite perekond suudab suhteliselt hästi hakkama saada aga ka soolestikust väljaspool. Nõnda kasvab ka tõenäosus, et bakterid kanduvad ühelt liigilt teisele. Analüüsi põhjal juhtus seda vähemalt neli korda.

Viimaks kõrvutas Ochman kolleegidega USA elavate inimeste proove Aafrikas asuvate Malawi elanike omaga. Töörühm leidis sama metoodikat rakendades, et aafriklaste ja ameeriklaste soolestikus kohatavad bakteritüved lahknesid umbes 1,7 miljoni aasta eest. Umbes samal ajal algas esimene inimeste kaugete esivanemate väljaränne Aafrikast. Teadlased järeldavad selle põhjal, et bakterite pärilikkusainet võiks seeläbi kasutada ühe andmeallikaga, mille alusel uurida ürginimeste ja loomade rännet.