Milline toit teeb meid õnnelikuks ja mida eestlased süüa võiksid?
Toitumine ning meie toitumisharjumused on kujunenud viimastel aastatel väga populaarseks teemaks, mille üle tihti kirglikult vaieldakse, kirjutab Tartu Ülikooli geeniteadlane, mikrobioomika vanemteadur Elin Org. Järgnevalt tutvustab ta Novaatori lugejatele emeriitprofessor Selma Teesalu uut raamatut isikupärasest toitumisest.
TÜ arstiteaduskonna emeriitprofessor Selma Teesalu on aastaid uurinud toitumist ning avaldanud selle kohta mitu raamatut, kus ta tutvustab tervisliku toitumise alustalasid koos teaduslike põhjendustega. Viimases raamatus "Isikupärane toitumine ja soolestik" selgitab professor Teesalu, miks meile kõigile ei sobi alati ühesugune toit ning kuidas on sellega seotud meie sooles elavad mikroorganismid.
Meil kõigil on oma unikaalne soolestiku mikroobide kooslus – mikrobioom, mis muutub paljude eri tegurite toimel kogu meie eluea vältel. Näiteks viimase poole sajandi jooksul on märgatavalt muutunud nii meie elukeskkond, toidu kvaliteet kui ka toitumisharjumused ja sellest tulenevalt on muutunud ka meie mikrobioom.
Siinkohal on oluline meeles pidada, et mitmekesine soolestiku mikroobikooslus osaleb meie immuunsüsteemi väljakujunemisel ning tagab tasakaalus ainevahetuse.
Juba rohkem kui 2000 aastat tagasi ütles tänapäevase meditsiini isa Hippokrates, et kõik haigused saavad alguse soolestikust. Seda väidet on viimaste aastate teadusuuringud ka palju kordi kinnitanud. Teadlased on näidanud, et muutunud elukeskkond – liigne puhtus ja sage antibiootikumide kasutamine – ning vähenenud kiudainete tarbimine on märgatavalt vähendanud soolestiku mikroobide mitmekesisust. Selle tõttu on praegusel ajal sagenenud paljud haigused ja toiduallergiad.
Toit on üks põhilisemaid tegureid, mis mõjutab otseselt meie soolestiku mikrobioomi kooslust, kuna see, mida me sööme, on samuti toiduks meie sooltes elavatele bakteritele. Seetõttu võime toitumisega muuta oma soolestiku mikroobikooslust ning seeläbi parandada oma tervist.
Paar aastat tagasi avaldas rühm Iisraeli teadlasi töö, kus nad näitasid, et sama toitaine tarbimisel muutub vere glükoosisisaldus eri inimestel väga eri moodi ning nähtud erinevused olid tingitud inimeste soolestiku mikroobikoosluste erinevustest. Selle teadustööga näidati, kuidas samad toitumissoovitused ei pruugi mõjuda meile kõigile ühtemoodi. Ka professor Selma Teesalu selgitab oma raamatus, miks ei pruugi meile kõigile samasugused toitumissoovitused ühtemoodi sobida.
Pealkiri: "Isikupärane toitumine ja soolestik"
Autor: Selma Teesalu
Ilmumisaasta: 2019
Kirjastus: Tervisekirjastus
Mikrobioomi kohta on viimastel aastatel ilmunud ka Eestis tõlkeraamatuid, kus räägitakse soolestiku mikroobide mõjust meie tervisele. On väga meeldiv, et sellel teemal on võimalik nüüd lugeda ka meie enda tunnustatud toitumisteadlase kirjutatud raamatut. Professor Selma Teesalu selgitab oma raamatus nii enda kui ka teiste teadlaste uurimistööde valguses, kui suurel määral me saame oma toitumisega enda tervist muuta.
Lugejana meeldis mulle see, et autor toob raamatus näiteid just eestlaste toidulaualt, andes praktilisi nõuandeid toitumismenüüde kohta ja jagades isegi soovitusi, kust teatud toitaineid Eestis saada võib. Oma pikaajaliste kogemuste põhjal oskab professor Teesalu anda soovitusi, millal ning millises järjekorras võiksime toitaineid süüa, et nendest kõige rohkem kasu saada.
Näiteks käsitleb professor Teesalu põhjalikumalt meie soolestikus toodetud õnnehormooniks kutsutud serotoniini olulisust meie seedesüsteemis ning selgitab, milliseid toitaineid ning millal tarbides saaksime oma serotoniini taset tõsta.
Ta selgitab, et meie toidulaual võiks olla esindatud toitaineid, mis aitavad rikastada soolestikku kasulike mikroobidega – näiteks probiootikume sisaldavad hapukapsad või hapupiimatooted – ning toitaineid, millest soolebakterid toodavad vajalikke ühendeid – näiteks kiudainerikkad teraviljatooted, juurviljad. Viimased mõjutavad nii meie ainevahetust, immuunsüsteemi kui ka närvisüsteemi. Tasakaalustatud ning õige toitumine tagab meile kindlasti parema tervise ning heaolu.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool