Akadeemik Andres Metspalu sõnul on Tartu ülikooli arengufondi toel käivitatud ettevõtmine jõudnud faasi, kus tuleb toimunu kokku võtta. Samuti peaks paika seadma uued eesmärgid, sest keskusele antud 3,5 miljonit eurot ja tegutsemisaeg on lõppemas. Töö tulemusel on sündinud üle 250 teaduspublikatsiooni, milles mitmed on ilmunud maailma mainekamates teadusajakirjades nagu Nature.

Kõige olulisem on aga see, et tänaseks on sündinud andmekogu, mis sisaldab paljude Eesti inimeste geneetilist, epigeneetilist, proteoomilist ja metaboloomilist informatsiooni ühendava andmebaasi, mis on avatud personaalse meditsiini arendamiseks nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

Töö jätkub nüüd selle andmebaasiga. Eesti inimesed võivad loota, et juba lähiaastail saab aimu, millised on võimalused koostada personaalseid tervisesoovitusi ja määrata tulemuslikumat ravi, aga näiteks on üks lähiaja suundadest personaalne toitumine.

''Tõesti hakkame vaatama ka tulevikus teisi personaalseid teemasid. Üks on personaalne toit. Me alustame mikrobioomi uuringuga, mis jäi esimeses perioodis kõrvale, kuna meil polnud vastavat inimest, aga nüüd tuli Ameerikast Los Angelese ülikoolist tagasi vanemteadur Elin Org. [...] See toob kohe personaalse toidu päevakorrale, sest pole loomulik, et kaks inimest söövad sedasama asja ning üks võtab kaalus juurde ja teine juurde,'' selgitas professor.

Teema põhjalikum lahkamine võiks aidata paremini mõista, mida saab inimene ise oma kaalu hoidmiseks ära teha ja kuidas teda sobiliku toidu valimisega seejuures aidata.

Teine oluline teema, millega sündinud andmekogu baasil tegutsema asutakse, on personaalse hariduse teema. Nii nagu söömisega, on ka haridusega. Kaks inimest klassiruumis omandavad teadmisi erinevalt.

''Me teame ju kõik, et mõned lapsed on koolis edukamad ja mõned vähem edukad, aga me tahame aru saada, kui palju on seal ka pärilikku komponenti selle sees. [...] Me püüame siin mitmel rindel natukene laiendada seda personaalset suhtumist genoomi, et mitte ainult haigused, vaid ka toit ja haridus,'' sõnas Metspalu.

Metspalu rõhutas, et ilma geenivaramuta poleks sündinud siirdegenoomika keskust ja Eesti teadus poleks biomeditsiini valdkonnas nii teravas maailma tipus kui praegu.