Geeniteadlane: kõhumikroobid mõjutavad ka vaimset tervist
Soolestikus elavate mikroobide toitmist ei tohiks unarusse jätta, leiab Eesti geenivaramu mikrobioomika vanemteadur Elin Org. Üha rohkem tõendeid viitab, et terve mikroobikooslus on oluline ka vaimse tervise tagamiseks.
"Me võime mõelda, et mikrobioom on oluline mitmete selliste haiguste juures, mis on seotud soolestikuga. Nüüd on aga huvitav just see, et mikrobioom on tegelikult ka seotud selliste haigustega nagu parkinsonism, Alzheimeri tõbi ja muud sellised närvihaigused," laiendas vanemteadur saates "Terevisioon".
Org tõi välja, et teaduskirjanduses on esirinnas just sellised tööd, kus vaadatakse soolestiku ja aju vahelisi seoseid. Nimelt toodavad soolestikus elavad mikroorganismid mitmeid olulisi molekule, mis mõjutavad omakorda nii inimeste ainevahetust kui ka immuun- ja närvisüsteemi.
"Oleme nüüd aru saanud, et kui me vaatame inimest, inimese tervist, siis meie genoom on üks osa sellest, aga tervikust on suur osa ka mikroobidel," lisas Org. Kokku ilmub tema sõnul teadusajakirjades igal aastal juba umbes 8000 mikroobikooslust puudutavat teadustööd.
Millega mikrobioomi toita?
Üldistades toituvad mikroobid neist toiduainetest, mida inimene seedida ei suuda. Neist omakorda moodustavad olulise osa kiudained. "Meie enda lääneühiskonna igapäevane kiudainete tarbimine on umbes 10–15 protsenti, kui võrdleme nende populatsioonidega, kes elavad Aafrikas," märkis vanemteadur.
Näiteks Tansaania kütid-korilased söövad neid päevas keskmiselt 60 grammi. Headeks kiudainete allikaks on näiteks täisteratooted, pähklid, oad, juur- ja puuviljad jms.
Iga inimene on ainulaadne
"Loomulikult on sarnasemad nende inimeste mikroobikooslused, kes elavad koos ja ühes-samas keskkonnas, toituvad samamoodi. Kuid võib öelda, et meil kõigil on oma mikroobi ID-kaart," sõnas Org.
Esimesed mikroobid saadakse juba emalt. Uuemate teadusuudiste kohaselt oleneb see ka juba sellest, milline on ema mikroobikooslus lapseootel. Samas on varieeruvus suur terve eluea vältel.
"Alguses, kui laps sünnib, on neid (mikroobe) vähe, sest laps toitub peamiselt rinnapiimast või piimaasendajatest. Neid ei ole palju vaja, aga hiljemalt kolmandaks eluaastaks on see täiskasvanud mikroobikooslus välja arenenud," lisas vanemteadur.
Keskeas on kooslus on võrdlemisi stabiilne. Keskmiselt elab soolestikus 1500 liiki ja see kaalub kuni kolm kilo. Selles mõttes on tegu tõesti täiendava organiga. "Kui läheb vanemaks inimene, siis meid kimbutavad erinevad tervisehädad ja seetõttu ka mikroobikooslus muutub," tõdes vanemteadur.
Uue teadussuunaga käib kaasas ka geenivaramu. Sellega juba liitunud geenidoonoritelt on hakatud koguma ka soolestiku- ja suumikroobide proove.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa