Geneetikud vaagivad igipõlist küsimust – mida teha mahakukkunud lutiga? ({{commentsTotal}})

Enne lapse luti suus puhastamist tuleks kontrollida enda hammaste olukorda.
Enne lapse luti suus puhastamist tuleks kontrollida enda hammaste olukorda. Autor/allikas: jimchoate/Creative Commons

Eelmisel nädalal Tartus toimunud rahvusvaheline Geenifoorum tõi kohale hulga geenitehnoloogia eksperte. Mitmekesiste, samas kohati väga spetsiifiliste ettekannete seas leidus ka üldhuvi pakkuvaid – nii panigi kulme kergitama Hollandi teadlaste uuring igipõlisel teemal: kas maha kukkunud väikelapse lutti tohib lapsevanema suust läbi tõmmatuna lapsele tagastada või mitte?    

Teadustöös leiti, et luti steriliseerinud lapsevanemate lastel oli suurem risk allergia (astma, ekseem) tekkeks, võrreldes lastega, kelle mahakukkunud lutti puhastasid vanemad oma suus. Suu mikroobe on tõepoolest võimalik vanemalt lapsele üle kanda, kinnitab ka foorumil sedasama arutelu juhtinud Tartu Ülikooli genoomika instituudi vanemteadur Elin Org:

"Muidugi tekib kuulajatel kohe küsimus, kuidas on sellisel viisil vanemalt lapsele kaariese edasikandmise riskiga, sest lisaks nn olulistele suus elavatele mikroobidele võivad vanemad kanda lapsele ka hambahaigusi põhjustavaid mikroobe. Seetõttu on oluline viia antud töö konkreetsesse konteksti.

Professor Egija Zaura uurimistöö viidi läbi Rootsis, kus suuhügieeni ning hammaste tervislik olukord on teatavasti palju parem kui näiteks Eestis. Samuti vaadati uuritavaid lapsi ainult kuni 36 elukuuni, mistõttu oleks huvitav vaadata, kas töös leitud efekt on nähtav ka samadel lastel hilisemas eas ja teistes populatsioonides. Hetkel on tegemist vaid leitud seosega, mille bioloogiline mehhanism vajab edasist uurimist.

Kindlasti näitab antud töö meie suu mikroobikoosluse mitmekesisuse olulisust ja seda, et me ei hävitaks liigse hügieeniga (antud juhul luti steriliseerimine) meie suus elavaid mikroobe, mis aitavad meie immuunsüsteemil areneda ning õigesti toimida. Hügieeni pidamine on oluline ning teatud elukeskkondades hädavajalikum (linnas suure rahvastikuga elukeskkonnas, kus liigub ka palju soovimatuid mikroobe) kui näiteks maal, looduses. Me oleme elanud miljoneid aastaid koos tohutu hulga erinevate mikroorganismidega ning meie organismi areng ning tervis on kujunenud välja tihedas koostöös nende organismide elutegevusega. Seega võib liigne elukeskkonna puhastamine tekitada suuremat kahju kui seni oskasime arvata." 

On üldteada, et mikroobid mängivad olulist rolli inimese soolestiku toimimises, kuid kui mitmekesine on tegelikult mikroobide mõju meie heaolule?

Viimastel aastatel on ilmunud arvukalt uuringuid, kus on näidatud mikroobide olulisust meie tervise kujunemisel. Mikroobid osalevad meie immuunsüsteemi välja kujunemisel ja erinevates ainevahetuse ning närvisüsteemi protsessides. Muutusi soolestiku mikroobikoosluses on seostatud mitmete haigustega nagu soolehaigused, ainevahetushaigused (II tüüpi diabeet, rasvumine), südamehaigused, vähk, immuunsüsteemi haigused (I tüüpi diabeet, reumatoidartriit), närvisüsteemiga seotud haigused (nt Parkinsoni tõbi, autism, meeleoluhäired). Samuti on teada juba mitmeid ravimeid, mille toime sõltub  mikroobide olemasolust või puudusest organismis.  

Kuidas inimene oma mikroobikoosluse eest hoolitseda saab?

Mikroorganismid elavad nii meie kehas kui ka ümbritsevas keskkonnas. Mikroobide kooslus erineb erinevates keha piirkondades suuresti ning kõige liigirikkama mikroobikooslusega keha piirkonnad on suu ja soolestik.

Soolestiku mikrobioom erineb inimeste vahel väga palju ning selle mitmekesisust mõjutavad paljud erinevad faktorid nagu toit, elukeskkond, sugu, vanus ja tervislik seisund. Paljude eelpool mainitud haiguste puhul on näidatud seda, et soolestiku mikroobide mitmekesisus on märgatavalt vähenenud. Seda on seostatud nii muutustega meie toitumises (nt liigne suhkru tarbimine), elustiilis (liiga sanitaarne elukeskkond) kui ka ravimite suurenenud tarbimisega (antibiootikumid).

Toit on peamine faktor mis mõjutab meie soolestiku mikroobide kooslust. Mikroobides on ensüümid, mis aitavad lagundada meie organismile muidu seedimatuid toitaineid nagu komplekssed taimsed ühendid (nt taimeraku kestades olev tselluloos). Seetõttu õige toitumisega ning mitte üle puhastatud (mikroobivabas) keskkonnas elades saaksime me ise märgatavalt oma soolestiku bakterite mitmekesisust suurendada.

Näiteks kiudainete rikka toidu söömine aitab suurendada soolestikus elavate mikroorganismide mitmekesisust, kes toodavad meie ainevahetuse, immuun- ja närvisüsteemi toimimiseks olulisi signaalmolekule. Samuti võiks hoiduda liigsest antibiootikumide tarbimist. Teatud haiguste puhul on see kindlasti vältimatu, kuid paljudel puhkudel on kindlasti võimalik leevendust leida muude vahenditega.  

Huvitav on teada, et iga inimese soolestiku mikrobioom on väga unikaalne, võiks öelda, et isegi personaalne. Ka toit, mida me tarbime, mõjub meile kõigile erinevalt, sõltuvalt sellest, millised mikroobid meie soolestikus elavad. Seega ühesugused toitumisnõuanded ei pruugi mõjuda kõigile ühtemoodi ning oluline võib olla just nn personaalne toitumine. 

Geenivaramus on kogutud ka geenidoonoritelt mikroobiproove. Mida te selle abil teada soovite saada?

Alustasime eelmise aasta sügisel geenivaramus uue teadusprojektiga, mis keskendub peamiselt soolestiku mikrobioomi ja metaboolsete haiguste (II tüüp diabeet, rasvumine) vaheliste seoste uurimisele, kuid laiendame kindlasti uuringut, et vaadata seoseid erinevate tervisenäitajatega. Plaanis on tulevikus anda geenidoonoritele lisaks geeniuuringutele ka tagasisidet soolestiku mikrobioomi kooslusest ja selle seostest tervisenäitajatega. 

Uuringus saavad hetkel osaleda ainult need geenidoonorid, kes on liitunud geenivaramu programmiga varasematel aastatel – esimesed 52,000 geenidoonorit.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: