Arvuti juures söömine ohustab tervist

Rahuliku ööune tagamiseks on targem mitte mõelda värsketele teadusuuringutele, mille põhjal elab eriti perioodiliselt toidu lähistel paiknevatel arvutiklaviatuuridel rohkelt baktereid ja teisi haigustekitajaid, hoiatab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Austraalia Swinburne'i tehnoloogiaülikooli teadlased võtsid luubi alla õppeasutuse arvukate arvutite klaviatuuridele kogunevate mikroorganismide elu. Lisaks uuriti pisikuid mitmetel teistel pindadel. Selgus, et arvutitel, mida kasutas üks isik elas arvukalt potentsiaalseid haiguse tekitajaid, kuid nendega võrreldes veelgi rohkem oli pisikuid arvutitel ja seadmetel, mida kasutas palju inimesi.
Sarnane küsimus huvitas ka Itaalias Siena ülikools töötavaid mikrobiolooge, kes võrdlesid kasutajate arvuteid natukene põhjalikumalt, tehes vahet nende arvutite vahel, mille juures söödi ja mille kasutajad einestasid klaviatuuriga oma sööki jagamata.
Einestamisega seotud klaviatuuridel elas arvukalt haigusi põhjustavaid mikroorganisme, alates bakteritest lõpetades mitmerakuliste seenkasvajatest üherakuliste pärmiseenteni. Inimese elu ohustavatest mikroobidest osade päritolu seostati rõdusid ja pargipinke külastavate lindudega. Samad kohad on populaarsed inimeste seas, kes ei taju enamasti seda osa maailmast, mida nad õuest töökohale saabudes kaasa toovad. Vahest veelgi huvitavam olukord seostub kaasaskantavate arvutite ja telefonidega. Kuna antud uurimus seda ei käsitlenud, jäägu see igaühe enda arvata.
Itaallaste uuringus oli söögikohaks muudetud klaviatuuri mikroobne koormus sarnane avalikus kasutuses olevate klaviatuuridega. Viimaste bakteriaalse rikkuse põhjuseks on arvukate isikute poolt kohale toodud elav materjal. Söögikohta asendaval töölaual kasvatavad elavate pisikute armeed kasutaja kohale toodud toidupalad ning tema köhatuste, aevastuste ja hingamisega õhku lendavad imepisikesed süljepiisad, kehvapoolne kätehügieen jmt.
Ühel klahvil võis elada enam kui 400 eri sorti mikroobist koosnev koloonia. Itaallased märkisid uuringu kokkuvõttes, et arvuti juures söömine ohustab tervist ja inimesed peaks tõsiselt kaaluma alternatiivseid toitumiskohti. Siin võib innovatsiooni võtmes välja pakkuda sobiva koha, kus nii nagu nii enamus juba kasutab nutitelefone, ja vähemalt USA Arizona ülikooli analüüsis leidus klaviatuuriga võrreldes umbes 400 korda vähem mikroorganisme. Töölauast puhtamat ja vaiksemat kohta tähistaval uksel on silt WC.
Mainitud ülikoolides läbiviidud uuringute keskkond sarnanes tüüpilise kontorimiljööga. Olukord muutub huvitavamaks haiglates. Seal peetakse mikroorganismidega lakkamatut sõda, mille üheks tagajärjeks on ravi suhtes üha resistentsemate bakteritüvede areng. Suurtes haiglates kohtab üha sagedamini ravimite suhtes resistentseid eluohtlikke mikroorganisme. Nende levikule aitab kaasa IT-süsteemide areng. Kasvav osa haiguslugudest on elektroonilised ja nende sisestamisega tegelevad mitmete erialade esindajad. Mõnedes olukordades kasutatakse ühiseid arvuteid. Neile lisanduvad tuhanded isiklikuma kontaktiga seadmed.
Haiglate arvutid on seega potentsiaalsed haiguse leviku riski kasvatajad. Suure puudutussagedusega pinnad voodite raamidest ja käepidemetest, erinevate portatiivsete seadmete, tööpindade, abilaudade ja kärudeni. Arvutite klaviatuur jääb tihti vajaliku tähelepanuta. Mõnel neist võivad haigustekitajad elada mõnest tunnist mitme kuuni.
Mõnes uuringus on leitud, et haige palatis puudutavatest objektidest esimesel kohal oli patsient, keda puudutati keskmiselt umbes 850 korda ööpäevas. Teisel kohal oli aga ratastega kärul asuv arvuti 634 puudutusega ööpäevas. See on ohtlikult huvitav fakt, sest see arvuti liigub erinevate ruumide vahel. Olgu võrdluseks sama edetabeli kümnendal kohal palatis püsivalt asuv arvuti, mida puudutati samal perioodil keskmiselt 78 korda. USA haiguste preventsiooni ja kontrolli keskuse soovitusel peaks ratastel arvutit puhastama vähemalt korra päevas. Reaalsus jääb soovitust maha, seda eriti olukorras kui arvutit kasutatakse sagedasti.
Toodud näited on vaid jäämäe nähtav osa tõsisest väljakutsest, millesse suhtutakse vähemalt sama suure tõsidusega. Võitluses puhtuse ja patsientide heaolu eest võib avastada aga üllatavaid probleeme.
Ühe näite leiab Ühendkuningriigi haiglatest, kus kasutatakse patsiendiandmete vahetamiseks faksiaparaate. Pelgalt selle ülesande teenistuses on umbes 9000 faksiaparaati. Need asuvad tihti väljaspool puhast kliinilist keskkonda. Samas on need väga suure kasutuskoormusega, sest neid kasutavad sajad, isegi tuhanded käed. Mõne uuringu järgi on tegemist kõige suurema mikroorganismide koormusega pindadega.
Lisaks on avalik saladus, et patsiendiinfo läheb faksides kaduma, jõuab valesse haiglasse või on muul moel vigane. Tehnilise mahajäämuse pärast jahmunud minister keelas äsja uute ostmise ja käskis ülejärgmise aasta kevadeks viimasestki faksiaparaadist lahti saada. Tervishoiuministri range otsus võib päästa nii mõnegi inimese.
Iseenda päästmiseks saab midagi ära teha aga ka igaüks. Näiteks puhastades regulaarselt nii käsi kui ka arvutit.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"