Houstoni Ülikooli teadlased jälgisid kolibakterite arengut tuhande põlvkonna vältel. Mikroobide DNA järjestamisel leidis töörühm, et nende genoomis oli tekkinud vähemalt 16 erinevat geenimutatsiooni.

Mikrogravitatsiooniga kohastuma hakanud bakteritüved kasvasid märkimisväärselt kiiremini ka uuesti tavalisemasse elukeskkonda sattumise järel. See vihjab, et vähemalt osa pika kosmoselennu järel tekkivatest muutustest võivad olla püsivad.

Teadlased eesotsas George Foxiga ei tea veel, kuidas täpselt ja millised geenimuutused bakterite kasvu kiirendavad. Seda plaanib uurida töörühm järgmise projekti raames.

Varasemates uuringutes on leitud, et mõned rahvusvahelise kosmosejaama pardal elutsevatest bakteritüvedest kasvavad kuni 60 protsenti kiiremini, kui nende Maal elutsevad suguvennad. Samuti moodustavad bakterikolooniad kiiremini pindadele limakihiga kaetud biokilesid.

Samas ei näi soodustavat sealne keskkond sarnaselt värskes töös simuleeritud tingimustega baktereid antibiootikumide eest kaitsvate mutatsioonide teket. Uuringu autorid viitasid, et kaugeleulatuvamate järelduste tegemiseks tuleb uurida seda aga tuleviku Marsi lendude kontekstis põhjalikumalt.

Uurimus ilmus ajakirjas NPJ Microgravity.