Kilomeetrite sügavusel maapõues peitub hiiglaslik ökosüsteem
Kilomeetrite sügavusel maapõues peitub mitmetahuline ökosüsteem, mille moodustavate mikroobide kogumass ületab planeedil elavate inimeste massi sadu kordi.
Järeldused põhinevad kümmekonna aasta jooksul sadadest paikadest üle kogu maailma võetud proovides peitunud DNA analüüsil. Mõned proovidest pärinesid ookeani setetest. Teised koguti muu hulgas kaevandustest ja enam kui viie kilomeetri sügavustest puuraukudest. Jälgi elust leiti isegi kõige sügavamalt kogutud proovidest 10,5 kilomeetri sügavuselt ookeanilisest ja viie kilomeetri sügavuselt mandrilisest maakoorest.
Kokku võib leiduda maapõues peituvas ökosüsteemis uurimuse kohaselt 17–23 miljardit tonni süsinikku. Kuigi see jääb tublisti alla näiteks maapinnal kasvavate taimede biomassile, ületab see planeedil elavates inimestes leiduva süsiniku kogust kuni 245–385 korda. Maa-aluses ökosüsteemis mängivad keskset rolli bakterid ja arhed, moodustades kõigist Maal elavatest mikroobidest umbes 70 protsenti.
Järjestatud pärilikkusaine põhjal suutsid teadlased öelda midagi ka selle kohta, kuidas püsivad mikroobid elus päikesevalguse ja välise energiaallikata. Mõnel juhul olid pöördunud mikroobid tagasi eluviiside juurde, mis hoidis elu alal miljardite aastate eest. Organismid kasutasid energia ammutamiseks vesinikku ja süsihappegaasi.
Teised mikroobid võivad olla analüüsi kohaselt miljonite aastate vanused, kuid neid oli võimalik sellele vaatamata laboris elule äratada. Kokku suudeti laboris kasvatada hinnanguliselt vaid ainult ühte protsenti proovides leidunud eluvormidest. Teadlased ei suuda jäljendada veel piisavalt hästi taolistes keskkondades valitsevaid tingimusi. Samuti võivad mängida nende elus püsimise juures kriitilist rolli teised mikroorganismid.
Sadu teadlasi koondava töörühma sõnul on kohane võrrelda neid universumit täitva tumeainega, mille olemusest saab aimu vaid tänu gravitatsioonile. Nii jääb veel selgusetuks, kui mitmekesine maapõues peituv elu õigupoolest on. Analüüsi kohaselt on see võrreldav aga vähemalt maapealse eluga.
Laboris tehtud katsete põhjal suudavad mõned bakterid taluda vähemalt 121 °C-ni ulatuvat temperatuuri. Looduslikemates oludes on leitud ekstremofiilidest baktereid peaaegu keeva veega kuumaveeallikates. Värske töö põhjal ei saa välistada, et mõned organismid suudavad taluda veelgi põrgulikumaid tingimusi.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa