"Ühiskonnas näib valitsevat arusaam, et kosmos on mingil moel ebaloomulik ja seal viibimisel on ootamatud, inimestele isegi ohtlikud tagajärjed. Tõsi, bakterid üritavadki orbiidil paremini ellu jääda ning neile uute ja võõraste tingimustega kohaneda. Need kohastumused pole aga inimestele ilmtingimata kahjulikud ega päädi nende väljasöömisega," leidis uurimust eestvedanud Erica Hartmann ERR Novaatorile.

Varasemad kahtlused on olnud osaliselt põhjendatud. Näiteks leiti 1980. aastatel Nõukogude Liidu ja Prantsusmaa ühisprojekti käigus, et tavalised kolibakterid muutusid antibiootikumide suhtes resistentseks oodatust kiiremini. Kolme aasta eest orbiidile saadetud salmonella bakterid tapsid hiiri edukamalt, kui nende Maale jäänud suguvennad. Liiatigi nõrgeneb pikalt orbiidil viibimisega astronautide ja kosmonautide immuunvastus.

Kõigi bakteritüvede puhul ei pruugi eelnevalt nähtu Northwesterni Ülikooli keskkonnainseeria dotsendi ja ta kaaslaste töö kohaselt paika pidada.

Töörühm keskendus kahte tüüpi bakteritele – muu hulgas naha pinnal elavale stafülokokile Staphylococcus aureus ja tavaliselt pinnases elavale batsillile Bacillus cereus. Inimeste tervist mõjutavad viimased vähem. Mõnedest S. Aureus'e tüvedest on raske lahti saada aga isegi tugevatoimeliste antibiootikumidega.

Nahalt kosmosejaama sisemuse kõvadele, külmadele ja sagedasti puhastatavatele pindadele pudenedes peavad leidma bakterid ellu jäämiseks uusi nippe. "Ses mõttes on loogiline, et nad ei ürita sellega kaasnevalt esmajärjekorras muutuda ohtlikumaks ja virulentsemaks. Eeskätt muutusid selle mõjul nende eluviisi mõjutavad geenid, mis mõjutavad valkude valmistamist ja seda, kuidas reageerivad need stressile," märkis Hartmann.

Bakteritele antibiootikumide suhtes resistentsuse andvad geenivariandid olid mikroobidel analüüsi põhjal olemas juba enne orbiidile sattumist. Vastupidavus saaks laieneda seega vaid geenide vahetamise teel. Sellest töörühm väga palju märke ei näinud.

Mõneti on tulemused ootuspärased. Rahvusvahelise kosmosejaama pardal pole puhkenud selle 20 aasta pikkuse ajaloo vältel salmonella ega ühegi teise bakteri põhjustatud haiguspuhangut. "Riiklikud kosmoseagentuurid on millegi tõeliselt jubeda orbiidile viimise suhtes ettevaatlikud, kuid uute eraettevõtete lisandudes võib muutuda see tõsisemaks ohuks. Me teame, millega võib päädida köhiva inimesega samasse lennukisse sattumine," mõtiskles dotsent.

"Samal ajal peaksime meeles pidama, et täielikust steriilsusest rääkimine on mõttetus. Bakterid elavad meie kehal ja meie sees. Peaasi, et see kooslus tervena püsib," lisas Hartmann.

Analüüs põhines eelnevate uuringute raames järjestatud DNA-l, mille järjestused olid tehtud kõigile kättesaadavaks. Uurimus ilmus ajakirjas mSystems.