Hulknurkseid ning kuni kaheksa sentimeetrise läbimõõduga kujundeid on kulgur tuvastanud ka varem, kuid mitte kordagi sellises ulatuses, nagu hiljuti Valle Grande nimelises orus jäädvustatud fotodelt paistab.

Moodustiste koguulatus paljastub 360-kraadisel panoraamfotol, mis jäädvustati 19. ja 20. juunil ehk missiooni 4930. ja 4931. Marsi päeval. Fotol laiuvad hulknurgad igas suunas ja ulatuvad nii kaugele, kui kaamerate vaateväli jäädvustab.

Mustrid katavad ka lähedalasuva Mirafloresi-nimelise künka nõlvasid. See pinnavorm ulatub ümbritsevast maastikust kuus meetrit kõrgemale ning selle tippu katab paks liivakiht.

Curiosity missiooni projektijuhi Ashwin Vasavada sõnul on nad kulguri kaamerate abil uurinud mitmeid huvitavaid maastikke, kuid avastatud hulknurkade väli jättis uurijatele eriti sügava mulje. Teadlased mõõtsid kujundite kuju ja keemilist koostist väga hoolikalt, lootes leida kogutud andmetest vihjeid nende pinnavormide tekkeloo kohta.

Kuidas mustrid tekkisid?

Teadlaste hinnangul tekkisid mõned varem uuritud hulknurksed moodustised kuivavasse mutta jäänud pragudest. Hiljuti jäädvustatud kärgstruktuuri võivad aga esile kutsuda mitmed erinevad protsessid.

Näiteks korduv soojenemine ja jahtumine võivad maapinna geomeetrilisteks kujunditeks murendada. Sarnaseid mustreid tekitab ka surve, mis pressib veekogu põhja mattunud setteid. Teadlased jätkavad moodustiste analüüsimist, et teha kindlaks, milline neist protsessidest kujundas Valle Grande maastiku.

Hiiglaslik hulknurkade väli on järjekordne ootamatu leid kulguri missioonil, mis algas Marsile maandumisega 14 aastat tagasi, 5. augustil 2012.

Aastate jooksul on kulguri abil leitud näiteks väävlikristalle, peegeldavaid meteoriite ja muid ebatavalisi geoloogilisi nähtusi. Veelgi olulisem on aga asjaolu, et Curiosity andmete põhjal on muutunud täielikult teadlaste arusaam iidsest Marsist. Nüüdseks on teada, et planeedil leidus kunagi vett ning sobivaid keemilisi ühendeid ja toitaineid, mis oleksid võinud toetada mikroobide elutegevust.

Tõendid planeedi vesisest minevikust

Teadlased on veendunud, et miljardeid aastaid tagasi leidus Sharpi mäe madalamatel jalamitel järvi ja jõgesid. Tegemist on viie kilomeetri kõrguse mäega, mille tipu suunas on kulgur liikunud juba alates 2014. aastast.

Selle niiskema ajastu keemiliste jälgedena on tuvastanud kulgur näiteks süsinikupõhiseid molekule. Viimaseid peetakse aga geneetilist teavet kandvate nukleiinhapete – RNA ja DNA – eelkäijateks.

Siiani ei ole suudetud kindlaks teha, kas need orgaanilised molekulid tekkisid bioloogiliste või geoloogiliste protsesside käigus, sest võimalikud on mõlemad selgitused. Sellest hoolimata kinnitab avastus, et iidsel Marsil leidusid eluks vajalikud keemilised komponendid.

Curiosity seniste avastuste kohta saab lähemalt lugeda NASA kodulehelt.