Praeguseks on avastatud üle 4000 eksoplaneedi ja võimalik on juba teha ka statistilisi üldistusi. Üks selliseid üldistusi on olnud tõdemus, et tähele väga lähedal, seal, kus planeedi tiirlemisperiood on vähem kui kaks-kolm päeva, ei leidu Neptuuni suuruseid planeete.

Põhjus arvatakse olevat selles, et tähe kiirguse toimel aurab Neptuuni taolise planeedi paks atmosfäär täielikult ära ja alles jääb vaid planeedi tahke tuum, mis on algsest gaasikerast palju väiksem.

Nüüd aga on rühm astronoome eesotsas Richard Westiga Inglismaalt Warwicki Ülikoolist avastanud planeedi nimega NGTS-4b, mis on enam-vähem Neptuuni suurune, aga asub just nimelt seal, kus Neptuuni-suguseid planeete olla ei tohiks.

NGTS-4b on Neptuunist viiendiku võrra väiksem ja teeb tiiru oma tähe ümber vaid 1,3 ööpäevaga.

Planeet avastati Tšiilis asuva teleskoobistikuga NGTS, mis ongi rajatud eksoplaneetide avastamiseks.

NGTS suudab planeedi avastada ka juhul, kui tähe valgus kahaneb sel ajal, kui planeet tähe ette tuleb, vaid 0,2 protsenti. Muud maapealsed planeediavastusinstrumendid ei võimalda enamasti alla ühe protsendiseid heleduslangusi tuvastada.

West ja kaasautorid kirjutavad Briti Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, et NGTS-4b võib olla alles hiljuti, viimase miljoni aasta jooksul, oma praegusele orbiidile saabunud, mistõttu kogu ta atmosfäär pole veel jõudnud ära aurata.

Nüüd, mil üks Neptuuni moodi planeet on niiöelda Neptuuni-keeluvööndist juba avastatud, võib oodata, et selliseid juhtumeid tuleb maailmaruumis ette rohkemgi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.