Astronoom: elu avastatud eksoplaneedil võib olla võimatu selle ematähe tõttu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: M. KORNMESSER/ESA/Hubble/AFP/Scanpix

Londoni ja Montreali ülikooli teadlased leidsid elamiskõlbliku eksoplaneedi Kepler2-18B atmosfäärist veeauru. Kuigi teadlaste hinnangul võib elu K2-18B-l olla võimalik, võib seda siiski takistada planeedi ematäht.

Kuigi ka varem on leitud eksoplaneetide atmosfääridest vett, siis maast kaks korda suurem ja kaheksa korda raskem 110 valgusaasta kaugusel asuv K2-18B on esimene säärane maalähedane planeet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maale sarnane eksoplaneet K2-18B teeb tiiru ümber oma ematähe 33 päevaga ehk maast sisuliselt kümme korda kiiremini. K2-18B kaheksakordsest maa massist tingituna on ka eksoplaneedi gravitatsioon kordades suurem.

Tartu observatooriumi astronoomi Tõnis Eenmäe sõnul on Hubble kosmoseteleskoobiga vaadeldud tulemuste järgi esialgsed hinnagud kindlad.

"Arvatakse, et midagi muud seal ei saa olla. Me teame piisavalt hästi üldse planeetide atmosfääridest, et seda on võimalik öelda, et seal on vett. Kui palju täpselt, on hea küsimus, hinnangud on 20-50 protsenti. Jääb veel omaette küsimus, kas selle planeedi pind on kaetud ookeaniga? Mis sorti see pind on, on ta kivine? Seda veel täpselt ei tea. Kuigi planeet on meile suhteliselt lähedal, siis praeguse aja vaatlusvõimekus jääb veel natukene puudulikuks," rääkis Eenmäe.

Ta lisas, et edasised uuringud võivad selgust tuua, kas planeedil on ka orgaanilisi ühendeid.

Kuna planeedil on meie mõistes plusskraadid ja seal leidub vett, siis on elu K2-18B peal teoreetiliselt võimalik.

"Eks see huvitab kõiki ja on selline väga kõditav temaatika, aga seda on praegu veel väga vara öelda, kas seal on mingisuguseid orgaanilisi koostisi ja midagi. Aga kui ikka tõesti vastab tõele, et seal vesi on, siis võib seal mitmeid organisme olla. Milliseid, seda on väga vara praegu öelda," rääkis Tartu observatooriumi vaneminsener Kalju Annuk.

Ta lisas, et inimtaoliste olendite olemasolu eksoplaneedil langeks siiski fantaasia valdkonda.

Tõnis Eenmäe sõnul võib võimaliku elu vastu eksoplaneedil mängida aga kaks faktorit.

"Kõige suurem probleemikoht on ematäht ise - planeet on oma tähele võrdlemisi lähedal. Ta on kogu aeg pööratud, väga tõenäoliselt pööratud, väga suure tõenäosusega kogu aeg ühe küljega planeedi poole pööratud. Nii et nii-öelda see varjus olev külg on väga külm ja tähe poole pööratud külg on rohkem või vähem kuum. Aga kindlasti on ka mõõduka temperatuuriga piirkondi olemas," selgitas Eenmäe.

Lisaks võib K2-18B pealse elu ära rikkuda ka magnetiliselt aktiivse ematähe tugevad täheloited, mis võivad kogu planeedi elu ära steriliseerida.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: