Täht on 67 valgusaasta kaugusel asuv punane kääbus, Päikesest enam kui poole väiksem Gliese 1252, planeet aga on Maakerast 1,2 korda suurema läbimõõduga, arvatavasti kivise pinnaga Gliese 1252b.

Planeet tiirleb tähele väga lähedal, umbes 100 korda lähemal kui Maa Päikesele, ja on seetõttu väga kuum, nii et elu seal üsna kindlasti olla ei saa.

Arvutuste järgi ulatub keskmine pinnatemperatuur seal pluss 724 Celsiuse kraadini. Planeedi aasta ehk täistiir ümber tähe kestab vähem kui Maakera ööpäev, vaid 12,4 tundi.

Praeguseks ajaks on teada juba üle 4000 eksoplaneedi, millest suurem osa on Jupiteri tüüpi gaashiiglased. Neid on rohkem teada tõenäoliselt osaliselt seepärast, et suuremaid planeete on kergem avastada.

Mida rohkem aga Maa-tüüpi planeete meie lähemate tähtede juurest leitakse, seda julgemini võime arvata, et tegelikult on neid kivise pinnaga ja selle poolest küllap ka elukõlblikumaid planeete universumis proportsionaalselt rohkem kui seniste avastuste põhjal otseselt nähtub.

Alles möödunud aastal teatati näiteks kahe Maa-tüüpi planeedi avastamisest vastavalt 49 ja 60 valgusaasta kauguselt, ja neid on teada palju lähemaltki.

Nende suhteliselt lähedaste planeetide kohta on lootust suhteliselt lihtsasti ka täiendavat infot saada, näiteks atmosfääri koostise kohta.

Teadlased avastasid planeedi Gliese 1252b eksoplaneetide avastamiseks kõrgorbiidile saadetud satelliitobservatooriumi TESS kogutud andmetest.

TESS avastab planeete tähtede ajutiste tuhmumiste põhjal, mida tuleb ette, kui planeet meie poolt vaadates tähe eest läbi liigub.

Avi Shporer Ameerika Ühendriikidest Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist ja ta kolleegid kirjutavad planeediavastusest võrguvaramus arXiv.