"Päris niimoodi ei ole, et võid oma naabrimehe nime panna. Olgu ta nii tuntud kui tahes, isiku nime kasutamiseks peab ta olema vähemalt sada aastat surnud. Arvesse ei lähe ka see, kui sama nime kannab juba mõni taevakeha," selgitas võistlust Eestis vedav Kalju Annuk, Tartu Observatooriumi vaneminsener saates "Labor". Samuti ei tohi olla nimel poliitiline ega religioosne tagapõhi ja nimi ei tohiks kedagi solvata.

Rahvusvahelise Astronoomia Liidu korraldatava konkursi eesmärk on juhtida tähelepanu inimeste kohale universumis ja panna mõtlema selle peale, mida võiksid mõelda Maast teistel planeetidel elavad tsivilisatsioonid. Ühtlasi hõlbustab suupärasem nimi nende argivestluses mainimist. Praegu tähistatakse suuremat osa praeguseks leitud enam kui 3500 eksoplaneedist tähtedest ja numbritest koosneva kombinatsiooniga.

Eksoplaneetidele on otsitud nimesid varemgi. 2015. aastal korraldatud võistluse raames sai nime 31 eksoplaneeti. Toona sai laiem avalikkus valida neile sobiliku nime eelnevalt ülikoolide, planetaariumite ja teadlaste koostatud nimekirjast. Lõpliku otsuse nende sobivuse osas tegi aga Astronoomia Liit. Seekord antakse laiemale avalikkusele rohkem vabadust.

Igas riigis korraldatakse esmalt võistlus ühele eksoplaneedile nime leidmiseks, misjärel esitatakse sõela läbinud kandidaat Astronoomia Liidule. Eestlased saavad otsustada, mis nime hakkab kandma Ilvese tähtkujus asuv Jupiterist suurem gaasihiid XO-4b. 2008. aastal leitud planeedil kulub tähe ümber tiiru tegemiseks 4,1 päeva.

Pakkumisi saab hakata esitama Annuki sõnul pärast vastava veebilehe valmimist. Konkursi lõpptähtaeg on 15. november. "Meil on moodustatud praegu kuueliikmeline komitee, kes oktoobris sealt (nimekirjast) paarkümmend välja valib. Ideaalis läheb see veel üldrahvalikule hääletamisele," lisas Annuk.

Tutvu nimetamise reeglitega Astronoomia Liidu kodulehel.