"Näeme päris selgeid signaale. Oleme seetõttu kindlad, et Teegardeni tähe ümber tiirleb tõepooles vähemalt kaks planeeti," kinnitas ERR Novaatorile uurimuse juhtivautor Mathias Zechmeister, Göttingeni Ülikooli astrofüüsika keskuse teadur.

Taevakehade olemasolus veendumiseks vaatles töörühm alles 2003. aastal leitud tähte viimasel kolmel aastal enam kui 240 korra. Selle käigus veendus Zechmeister, et muutusi tähevalguses ei saa selgitada tähe enda aktiivsusega ega taustatähtede liikumisega.

Sõltuvalt planeetide asukohast tõmbab planeetide raskusväli tähte Maa suunas või sellest eemale. See paneb tähelt Maani jõudva valguse Doppleri efekti tõttu kergelt võbelema. Maa suunas liikudes on tähelt pärinev valgus kergelt punakam, Maast eemaldudes sinakam. Muutuse ulatustest saab tuletada planeetide massi.

Analüüsi põhjal võib olla neist mõlema mass Maa omast vaid 1,1 korda suurem. Tähe tiiru tegemiseks kulub neil vastavalt 4,91 ja 11,4 päeva. "Kuna täht on Päikesest kordades tuhmim, langeb planeedile võrreldaval hulgal valgust. Seetõttu jääb neist ühe pinnatemperatuur 0–50 °C vahele, muutes selle ESI-indeksi põhjal kõige rohkem Maale sarnanevaks eksoplaneediks," laiendas Zechmeister.

"Teistel töörühmadel võivad olla elukõlbulikkuse määratlemiseks muidugi veidi teistsugused mõtted ja kriteeriumid," lisas astronoom. ESI ehk Maa-sarnasuse indeks võtab arvesse muu mulgas. planeetide suurust ja läbimõõtu, planeedile langeva valguse hulka ja selle spektraalset jaotust. Teise planeedi, Teegarden c pinnatemperatuur jääks ilma atmosfäärita -47°C lähedale.

Lisaks planeetide tiirlemisperioodile erineb Teegardeni süsteem Päikesesüsteemist veel mitmest olulisest küljest. Tähe pinnatemperatuur on vaid 2700 kraadi, mistõttu on sellelt lähtuv valgus päikesevalgusest oluliselt punakam. Lisaks ulatub planeedisüsteemi vanus mitte 4,5, vaid enam kui kaheksa miljardi aastani.

Järgmise sammuna loodab töörühm planeedid otseselt pildile püüda. Maalt vaadatuna liiguvad need kindlate ajavahemike tagant üle täheketta. See võimaldaks määrata planeetide läbimõõdu. Zechmeister nentis, et see võib võtta mitmeid aastaid. "Planeet asub meist vaatamata oma suhtelisele lähedusele sedavõrd kaugel, et selleks on vaja oodata järgmise põlvkonna teleskoope, näiteks Äärmiselt Suurt Teleskoopi (ELT)," sõnas astronoom. Kui töörühm tegi vaatlusi 4,5-meetrise teleskoobiga, siis ELT peapeegli läbimõõt küündib peaaegu 39 meetrini.

Uurimus ilmus ajakirjas Astronomy & Astrophysics.