Punased kääbustähed on meie Galaktika kõige arvukamad tähed. Nad on massilt Päikesest umbes kaks kuni viis korda väiksemad, kuid nende juurest on avastatud hiigelsuuri planeete, meie Jupiterist kuni kümme korda suuremaid.

Kuidas need suured planeedid nende väikeste tähtede juurde tekivad, ei ole seni olnud päris selge. Päikese sarnaste tähtede suured planeedid arvatakse olevat kujunenud, kui algsest tolmupilvest on koondunud kokku üha suuremaid kehi, mis on siis üha üksteisega ühinenud.

Nüüd on Briti teadlased võimsa arvuti peal mudeldanud, kuidas punaste kääbuste planeeditekkekettad arenevad. Planeeditekkekettad on tihedad gaasi- ja tolmukettad, mis pöörlevad noorte tähtede ümber.

Mudel näitas, et kui need kettad on piisavalt suured, siis võivad nad jaguneda mitmeks osaks, ja mõni selline osa võibki hiidplaneediks koonduda. Seejuures võib planeedi teke võtta aega ainult mõni tuhat aastat, mis on astrofüüsikas erakordselt lühike aeg.

Anthony Mercer ja Dimitris Stamatellos Kesk-Lancashire'i Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Astronomy & Astrophysics, et need planeedid on tekkehetkel väga kuumad. Nende tuumas võib temperatuur ulatuda tuhandete kraadideni.

Nii kuumi planeete võiks olla suhteliselt lihtne ka otseselt vaadelda, kuid aja jooksul nad jahtuvad ja head vaatlusaega ei jätku kauaks.

Kuid kui Merceri ja Stamatellose mudel õige on, siis on punase kääbuse noore hiidplaneedi esimene otsevaatlus ainult aja küsimus. Seda enam, et planeedi teke on selle mudeli järgi ka väga tõenäoline.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.