Eriliseks tuleb aga pidada seda, et Ameerika ja Hiina astronoomid on nüüd teada andnud, et ongi ühe võimaliku planeedi ühest teisest galaktikast avastanud.

Rosanne Di Stefano Harvardi-Smithsoni Astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid kirjutavad võrguvaramus arXiv, et spiraalses galaktikas M51, mis on tuntud ka Veekeerise galaktikana, tiirutab ühes kaksiksüsteemis ringi umbes Saturni-suurune planeet.

M51 on meist 23 miljoni valgusaasta kaugusel ja sealt planeedi avastamiseks peab astronoomidel hullupööra vedama, sest ka meie oma galaktikast on planeete leitud ainult kuni umbes paarikümne tuhande valgusaasta kauguselt.

Di Stefanol ja ta kaaslastel on vedanud sellega, et planeet, õieti küll veel planeedikandidaat M51-ULS-1b, nagu nad teda nimetavad, paistab tiirlevat tähesüsteemis, mille üheks komponendiks on tugevalt röntgenkiirgust kiirgav must auk või neutrontäht.

Röntgenkiirgus tekib sellest, et must auk või neutrontäht rebib oma kaaslastähe küljest ainet, mis liigub ta võimsas gravitatsiooniväljas suure kiirendusega.

Et aga see võimas röntgenkiirgusallikas on samas mõõtmetelt väga väike, võibki kaksiksüsteemis tiirutav planeet aegajalt ta ette sattuda ja kiirguse mõneks ajaks täielikult varjutada.

Just niisugune varjutus tuligi ette aastal 2012, kuid jäi astronoomidel esialgu tähele panemata. Di Stefanol õnnestus põnev vahejuhtum nüüd kosmoseteleskoobi Chandra kogutud suurest andmehulgast üles leida.

Varjutuse kulg on tema väitel olnud just täpselt selline, et selle võis tekitada süsteemi enda planeet, mitte mõni muu juhuslik taevakeha.

Kas tegu on ikka tõepoolest planeediga, seda praegu saada oleva vaatlustehnikaga kahjuks veel päris lõplikult kindlaks teha ei saa.

Galaktika M51 ise aga paistab otse Suure Vankri aisaotsa kõrval, ametlikult küll juba Jahipenide tähtkujju jäädes heades vaatlusoludes ka lausa binokliga kätte.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.