Linnuteel on sadu miljoneid elukõlblikke planeete ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: NASA/W. Stenzel

Meie galaktikas võib olla tervelt 300 miljonit eluks sobilike oludega planeeti, mõni neist ka meile päris lähedal, alla 30 valgusaasta. Nii väidab rahvusvaheline rühm teadlasi, toetudes kosmoseteleskoobiga Kepler kogutud andmetele.

Eluks sobilike, kuid seejuures mitte tingimata elusolenditega asustatud planeetide arv Galaktikas on üks tähtis tegur kuulsas Drake'i valemis, mis näitab tõenäosust kohata kosmosetsivilisatsiooni, millega võiksime teoreetiliselt arendada arukat vestlust.

Jeff Coughlin võõrtsivilisatsioonide otsinguga tegelevast SETI Instituudist Ameerika Ühendriikides ja ta kolleegid otsisid Kepleri andmetest kõigepealt välja enam-vähem meie Maakera suurused eksoplaneedid, mis suure tõenäosusega on kivise pinnaga.

Samuti valisid nad välja planeedid, mille tähed sarnanevad Päikesega nii vanuse kui ka temperatuuri poolest. Veel vaatasid nad, kas planeedil võiks olla tingimusi vedelas olekus vee olemasoluks.

Coughlin ja kolleegid ei keskendunud ainult planeedi kaugusele oma tähest, nagu seni on elukõlblikkushinnangu andmiseks enamasti tehtud, vaid püüdsid ka aduda, kui suur hulk tähevalgust planeedi pinnale jõuab, sest seegi mõjutab vedela vee võimalikkust.

Valgustatuse õigemaks adumiseks vaatasid nad Kepleri andmete kõrvale ka kosmoseteleskoobi Gaia andmeid tähtede kiiratava energiahulga kohta.

Tegelikult mõjutab vee võimalikkust planeedil veel palju asjaolusid, mida väga hästi ei tunta, nagu näiteks atmosfääri ehitus ja talitlus. Praeguses uuringus teadlased atmosfääri võimaliku mõjuga väga ei arvestanud.

Kepleri teleskoop tegi vaatlusi aastani 2018. Kogutud andmete põhjal on kindlaks tehtud 2800 eksoplaneeti, kuid mõnigi tuhat andmetes aimuvat planeedikandidaati ootab veel lõplikku planeediks kinnitamist.

Teadlased leidsid Kepleri avastatud planeetide seast elukõlblikke mitusada, ja seda osakaalu kogu galaktikale laiendades jõudsidki nad 300 miljonini.

See arv ja arvutuskäik on avaldatud võrguvaramus arXiv, loodetavasti peagi ka ajakirjas The Astronomical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: