Nüüd on rahvusvaheline rühm astronoome rekonstrueerinud Linnutee põlvnemisloo kerasparvede uurimise põhjal, võttes abiks ka tehismõistuse.

Kerasparved on suured ja tihedad kerajad tähekogumid, mis arvatakse olevat pärit juba üsna universumi algaegadest. Meie galaktikas, Linnutees on teada üle 150 kerasparve, millest igaüks pärineb mõnest meie galaktikasse ühinenud väiksemast eellasgalaktikast.

Diederik Kruijssen Saksamaalt Heidelbergi Ülikoolist, Joel Pfeffer Inglismaalt Liverpooli John Mooresi Ülikoolist ja nende kaaslased simuleerisid arvutimudelil, kuidas Linnutee-sarnased galaktikad üleüldse võiksid väiksemate galaktikate järkjärgulisel segunemisel kujuneda.

Eriti üksikasjalikku tähelepanu pöörasid nad mudelis kerasparvede tekkele, arengule ja hävimisele galaktikate ühinemisloos.

Teadlastel õnnestus seostada kerasparvede vanust, keemilist koostist ja orbitaalliikumise iseärasusi nende kunagiste päritolugalaktikate omadustega. Saadud üldisi teadmisi rakendasid nad siis Linnutee kerasparvedele. Nad väidavad end olevat sel moel teada saanud, kui suured neid kerasparvi sisaldanud eellasgalaktikad olid ja millal nad Linnuteega ühinesid.

Et galaktikate ühinemine on väga keerukas ja segane protsess, kus kerasparvede orbiidid võivad täielikult muutuda, siis võtsid teadlased appi tehisintellekti, mis aitas segadusse selgust tuua.

Linnutee ajaloo kohta selgus muu hulgas tõik, et umbes 11 miljardit aastat tagasi ühines sellega galaktika, mille olemasolu teadlased seni üldse ei aimanud. Teadlased nimetasid selle senitundmata eellasgalaktika Krakeniks. Nad kirjutavad Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, et Krakeniga ühinemine oligi tõenäoliselt kõige suurem ühinemine kogu Linnutee ajaloos.

Varasemate uuringute põhjal arvati seni, et suurim ühinemine leidis aset üheksa miljardi aasta eest, kui Linnutee osaks sai Vorsti galaktika nime all tuntud tähesüsteem.

Üleüldse on aga Linnutee oma ajaloo jooksul endaga liitnud umbes viis galaktikat, milles on olnud üle 100 miljoni tähe, ja umbes 15 galaktikat, milles on olnud vähemalt 10 miljonit tähte.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.