Nüüd on astronoomid avastanud enneolematult väikest mõõtu uitplaneedi – väiksema kui meie Maa, võib-olla umbes Marsi-suuruse.

Uitplaneete on tähe ümber tiirlevatest eksoplaneetidest raskem avastada, sest neist ei ole loota, et nad ühegi tähe eest regulaarsete ajavahemike järel läbi liiguksid, samuti ei saada nad ilmaruumi märkimisväärselt kiirgust. Mõnikord harva liiguvad nad siiski juhuslikult mõne tähe eest läbi ja painutavad oma gravitatsiooniväljaga tähe valgust. Täht paistab korraks helenevat, ja seda võivad astronoomid juba märgata.

Niisuguseid sündmusi tuleb ette tõepoolest haruharva. Kui astronoomid jälgiksid ainult ühte tähte, siis oleks uitplaneedi üleminekut oodata enamvähem üks kord miljoni aasta jooksul. Õnneks aga võimaldab tänapäevane vaatlustehnika seirata korraga sadu miljoneid tähti.

Üks niisuguseid vaatlusprogramme ongi Varssavi Ülikooli juhitav OGLE, Optical Gravitational Lensing Experiment, mis käib juba 28 aastat ja mille andmetest nüüdnegi avastus pärineb.

Poolakad ja nende kolleegid muist maist suunavad oma Tšiilis asuva 1,3-meetrise teleskoobi igal selgel ööl Linnutee keskme poole, kus tähti on tihedalt ja huvipakkuvaid vahejuhtumeid esineb selle võrra sagedamini.

Teadlased teavad, et mida väiksem on tähe eest mööduva planeedi mass, seda lühemalt helenemine kestab. Seekord kestis helenemine vaid 42 minutit. Kohe oli selge, et tähe eest on läbi liikunud midagi enneolematult väikest. Mudelid näitasidki, et tegu oli Maast väiksema, võib-olla Marsi-suuruse uitplaneediga.

Teadlased oletavad, et omaette rändavad planeedid on tekkinud nagu tavalisedki planeedid tähe ümber tiirlevast gaasi- ja tolmupilvest, kuid paiskunud sealt ühel hetkel välja.

Przemek Mróz Varssavi Ülikoolist ja California Tehnikainstituudist kirjutab avastusest koos kolleegidega ajakirjas The Astronomical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.