Just nii on nüüd juhtunud astronoomidel, kes peavad tõdema, et planeeti, mida nad teise tähe ümber enda arvates otseselt vaatlesid, ei ole tegelikult olemas.

Rühm Ameerika astronoome väidab nüüd, et NASA kosmoseteleskoobiga Hubble sai vaadeldud hoopis ülipeente tolmukübemete paisuvat pilve, mis tekkis meist 25 valgusaasta kaugusel asuva Fomalhauti-nimelise tähe juures kahe jäise taevakeha kokkupõrkel.

Kuid pettumus sisaldab ka rõõmuterakest. Niisugused kokkupõrked, mille tagajärgi Hubble vaatles, tuleb arvatavasti ette üsna harva. Nii on teadlastel tegelikult päris vedanud, et ühest niisugusest nüüd teada saadi. Fomalhauti süsteem on hea lähedane paik, milles planeediteket ja sellega kaasnevaid kokkupõrkeid vaadelda.

Ekslikult eksoplaneediks peetud ja Fomalhaut b nime saanud tolmupilvest anti esimest korda teada aastal 2008, mõni aasta varem tehtud vaatluste põhjal.

Hubble'i tehtud piltidel oli ta mitme aasta jooksul selgesti näha. Kuid erinevalt tegelikest otseselt vaadeldud eksoplaneetidest ilmnes Fomalhaut b juures mõndagi arusaamatut.

Arvatav planeet tundus olevat heledam kui olema pidanuks, sest planeedi suurune keha ei saa oma pinnalt lihtsalt nii palju tähevalgust tagasi peegeldada. Samas ei paistnud ta kiirgavat mõõdetaval määral soojuskiirgust, kuigi ühel planeedil peaks nii palju soojust ikka jätkuma. Kummalisus kulmineerus aastal 2014, kui Fomalhaut b astronoomide hämminguks piltidelt hoopiski kadus.

Nüüd kirjutavad Andras Gaspar Arizona Ülikoolist ja ta kolleegid Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et Fomalhaut b ei olnudki planeet.

Teadlaste koostatud arvutimudel näitab, et tõenäoliselt tekkis planeediks peetud tolmupilv kahe jääst ja tolmust koosneva taevakeha põrkel. Mõlemad need kehad olid arvatavasti umbes 200-kilomeetrise läbimõõduga ehk umbes asteroid Vesta suurused.

Sedasorti põrkeid peaks Fomalhauti süsteemis praeguses arengujärgus ette tulema umbes kord 200 000 aasta jooksul.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.