Planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, on eksoplaneet. Selliseid on tänaseks avastatud juba ligi 5000. Hiljuti kinnitatud üleeuroopaline Arieli-nimeline missioon, on esimene, mis eksoplaneetide atmosfääre lähemalt uurima hakkab.

"Arieli projektiga peaksime saama teada, kui palju näiteks on selliseid planeete, mille ümber on atmosfäär ja paremal juhul isegi seda, kas see atmosfäär on selline, mis võiks olla eluks sobiv," rääkis Tartu observatooriumi tähefüüsika teadur Tõnis Eenmäe.

2029. aastal saadetakse Arieli-nimeline kosmoseteleskoop Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele kosmosesse. Ariel hakkab mõõtma tähtede spektreid hetkel, kui eksoplaneet liigub oma ematähe ja meie vahelt läbi.

Valgus, mis on tulnud läbi eksoplaneedi atmosfääri, võimaldab teha järeldusi selle kohta, millest atmosfäär koosneb. Kui sealt leitakse näiteks metaani või veeauru, võib see tähendada, et planeet on eluks kõlblik. Samuti aitab missioon mõista planeetide tekkimist ja arenemist. Tõravere teadlased teevad juba praegu tööd selle nimel, et missioon õnnestuks.

"Et Ariel saaks tööd teha, on väga tähtis teada, millal täpselt varjutus aset leiab, et sellel ajal suunata teleskoop ainult selle tähe peale ja teha vaatlust. Teine osa on, et me hakkame välja selgitama täpset eksoplaneetide ematähtede keemilist koostist. See on üsna üksüheses seoses sellega, milline planeedisüsteem seal on ja millised planeedid on selle tähe ümber tekkinud," sõnas Eenmäe.  

Ta lisas, et nii nagu muudeski valdkondades, on ka teaduses omad moevoolud ja praegu on moes eksoplaneedid.

"Selles vallas tehakse palju täiesti uut ja põnevat teadust. Meie instrumentide võimekused siinsamas Tõraveres on piisavad selleks, et nendesse uuringutesse väga heal tasemel panustada," ütles Eenmäe.