Sellisele järeldusele jõudis rühm astronoome eesotsas Timo Reinholdiga Saksamaalt Göttingenist Max Plancki Päikesesüsteemi uuringute instituudist, kui oli analüüsinud kosmoseteleskoobiga Kepler kogutud tähtede heleduse muutumise andmeid.

Uuring keskendus 369 tähele, mis sarnanevad päikesega nii temperatuuri, keemilise koostise, vanuse, suuruse kui ka pöörlemisperioodi poolest, kuid hoolimata kogu sellest sarnanemisest oli peaaegu kõigil neil heledus selgelt muutlikum kui päikesel, mõnel koguni viis korda muutlikum.

Reinhold ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et võib-olla ei ole päike siiski nii eriline, vaid on praegu lihtsalt juhuslikult veidi rahulikumas arengujärgus. Mingil ajal tulevikus võib päike siis taas aktiivsemaks saada nagu teised sellesugused tähed.

Päikese ja teiste tähtede aktiivsust ning heledust ohjab paljuski nende magnetväli. Päikesel muutub aktiivsus 11-aastaste tsüklitena, kusjuures viimatine tsükkel, mis äsja lõppes või peagi lõpeb, oli suhteliselt nõrguke. Reinhold ja ta kolleegid peavad päikese aktiivsuse praegusest rahulikkusest ja võimalikkust aktiivsusest ja tulevast tõusust rääkides silmas pikemaid ajajärke kui üks või teine üksiktsükkel.

Kui aga analüüsiti suuremat valimit, rohkem kui 2500 tähte, mis on ka üsna päikese moodi, aga mille pöörlemisperioodi ei teata, siis neist suuremal osal oli heleduse muutlikkus üsna samasugune kui päikesel. Miks see nii on ja mida sellest järeldada, on juba edasiste uuringute teema.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.