Hawaiil asuva Daniel K. Inouye järgi nimetatud teleskoobiga hakati tegema vaatlusi möödunud aasta detsembri keskpaigas. Neljameetrise peapeegliga teleskoobi lahutusvõime ületab eelmise rekordihoidja oma enam kui viis korda. Hinnanguliselt võimaldab koguda see lähitähe kokku järgmise viie aastaga rohkem andmeid, kui on kogutud alates Galileo Galilei esimestest päikesevaatlusest 1612. aastal praeguseni.

Järgmistel kuudel tööd alustavad instrumendid võimaldavad koguda andmeid ka Päikese temperatuuri, selle eri piirkondade pöörlemiskiiruse ja erinevate pinnavormide kohta.

Muu hulgas loodavad teadlased saada mõõtmistega parema aimduse, kuidas tekib päikesetuul ja miks ulatub päikesekrooni temperatuur miljonite kraadideni. See võimaldaks ennustada paremini näiteks kosmoseilma, mis muutub satelliitidest ja kosmosetehnoloogiast sõltuvas ühiskonnas üha olulisemaks.

Kõrgema lahutusvõime saavutamiseks võeti appi adaptiivne optika. Peegli täpset kuju on võimalik muuta vastavalt Maa atmosfääri värelustele 2000 korda sekundis. Moonutusi põhjustab ka päikeselt pärinev soojuskiirgus, mille koguvõimsus küündib 13 kilovatini. Peegli jahutamiseks kasutatava torustiku pikkus küündib seetõttu ligi 12 kilomeetrini.

Hawaii kõige kõrgema mäele ehitatud teleskoobi rajamine ei kulgenud probleemideta. Saare põliselanikud pidasid seda pühaduseteotuseks ja korraldasid 2015. aasta suvel meeleavaldusi. Kompromissina eraldati muu hulgas Maui kolledžile teaduse ja hawaii kultuuri õpetamiseks 18 miljonit eurot ja eraldati kohalikele kaks protsenti teleskoobi vaatlusajast.